Kokku neljas asjas. Olulisim punkt puudutab teadusrahastust. Täpsemalt seda, et järgmise kolme aasta jooksul kasvab teadusraha riigieelarvest ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Viimases kolmes koalitsioonileppes on lubatud tõsta riigieelarves teaduse rahastust. Kuigi arvuliselt ongi summa kasvanud, siis strateegiliselt kokku lepitud eesmärgist ehk ühest protsendist SKPst jääb see summa ikka maha. 2017. aastal sai teadus riigieelarvest 156,4 miljonit eurot, mis on SKPst 0,66 protsenti.

Seega on kokkuleppeid olnud varemgi, sest kokkuleppeks saab pidada ka valitsuses 2013. aastal kinnitatud strateegiat "Teadmistepõhine Eesti 2014–2020". Samas leppisid valitsuserakonnad tänavu riigi eelarvestrateegias kokku, et teadusrahastus ei lange alla praeguse taseme, mis on 0,66 protsenti SKPst. Mis garanteerib, et sel korral kokkulepe peab?

"Ma usun, et see hea sõna ja allkirja andmine garanteerib see, et kui sõna antakse, siis tuleb sõna ka pidada," ütles peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

Täna allkirjastatud leppe kohaselt peaksid erakonnad toetama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamise tõstmist 1%-ini sisemajanduse koguproduktis ning edasist hoidmist vähemalt samal tasemel. Selleks lepitakse kokku, et 2019. aastal nähakse riigieelarve strateegias ette sihttasemeni jõudmine kolme aasta jooksul võrdsete summade lisandumisega.

Rohkem rakendusteadust

Teaduslepe paneb suurema vastususe ka teadlaskonnale ja ettevõtjatele. Lisaks rahastusele lepiti täna kokku, et teadlased ja teadusasutused tagavad omalt poolt kõrgetasemelise teadustöö ning hoiavad tasakaalus alus- ja rakendusuuringud. Ettevõtjad aga kinnitasid valmisolekut muuta Eesti majandust innovaatilisemaks koos teadlastega.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar nentis, et Eesti teadusmaastik on väga palju liikunud tippteaduse suunal ja sellel ei ole väga palju kokkupuudet Eesti majanduse struktuuriga. "Ma loodan väga, et see lisanduv raha, mis nüüd juurde tuleb, suunatakse ka nii, nagu teadlased lubasid. Loodan, et seda raha suunatakse eelkõige just majanduse, ühiskonna ja teaduse kokkupuutepunktide suunas." 

Kuuest parlamendierakonna esimehest kirjutas leppele alla viis. Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja teatas vahetult enne allkirjastamist, et ei pea kokkuleppe allkirjastamisel osalemist vajalikuks, kuna tarvis on seada ambitsioonikam eesmärk.

Kuidas Eesti teaduslepe reaalsuses tööle hakkab, saab ilmselt teada pärast märtsis toimuvaid valimisi, kui hakatakse koostama koalitsioonilepet ning riigi eelarvestrateegiat.

"Ma arvan, et teadlaste ülesanne ja eriti uue Eesti Teaduskoja ülesanne on jälgida olukorda ja kui on näha, et leppest ei peeta kinni siis on meie kõigi ühine ülesanne seisukoht, meelsus avalikult teatavaks teha," arutles Tallinna Ülikooli professor ja üks teadusleppe eestvedajatest Marek Tamm.