Rektorite Nõukogu allkirjastas kolmapäeval protokolli, millega kiitis heaks halduslepingute eelnõud ning lubas need sellisel kujul esitada valitsusele. Küll aga käib sellega kaasas ka klausel, et ülikoolid on valmis halduslepinguid allkirjastama siis, kui on selgelt välja toodud ka rahastuse summad.

"Kui meil on ikkagi nii, et õpperahastus on külmutatud viimased kolm-neli aastat järjest, siis on meil äärmiselt keeruline halduslepingutega pandud kohustusi täita. Me loodame, et saame lisaraha kohustuse täitmisel. Vastasel juhul me lihtsalt avame halduslepingud kohustuste vähendamiseks," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll.

Ülikoolide halduslepingutes on ka punkt, millega ülikoolid kohustuvad toetama regionaalset arengut, millest võib välja lugeda regionaalsete kolledžite rolli suurendamist. Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool on aga sellele kohustusele viidates öelnud, et taolise ülesande täitmiseks vajavad nad ka vastavalt rahastuse kasvu, peamiselt selleks, et pidada üleval kolledžeid. Kuna kõrghariduse tegevustoetus ei ole alates 2015. aastast sisuliselt kasvanud, siis rahastamise samale tasemele jäämise juures tõmbavad ülikoolid kokku õpet ning esimesena satuvad löögi alla kolledžid.

Rahandusministeerium kirjutab tehnikaülikooli halduslepingu kooskõlastustabelis, et regionaalsete eesmärkide saavutamiseks on võimalik leida sihtotstarbelisi toetusi, et ülikoolid saaksid jätkata Eesti erinevates piirkondades kolledžite ülalpidamist.

"Kuna kõrghariduse tegevustoetus ei ole alates 2015. aastast praktiliselt kasvanud, kuid samas on kasvanud oluliselt nii palgad kui muud kulud, on ülikoolid toonud välja, et rahastamise samaks jäädes tuleb neil õpet veelgi koomale tõmmata ning esmalt satuvad löögi alla regionaalsed kolledžid. Kui riigieelarvest eraldatakse täiendavat toetust regionaalsete eesmärkide saavutamiseks on meil koostöös RM-ga võimalik välja töötada sihtotstarbelise toetuse eraldamiseks ka jaotuspõhimõtted."

"Kui tahetakse, et ülikoolid teevad regionaalset poliitikat, siis me hea meelega teeme seda, aga selleks peaks siis kas regionaalmiisteeriumist ka midagi lisaks tulema, kui haridusministeeriumil seda ei ole," arutles Voll.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles, et ülikoolid oleksid valmis lepingu allkirjastama, kuid talle teadaolevalt on rahandusministeerium juhtinud tähelepanu regionaalarengu punktile. "Ülikoolide roll regionaalarengu rahastamisel - see oli ülikoolide tingimus, et me saame seda teha siis, kui selleks on eraldi raha olemas," ütles Aune Valk.

Lisaraha ei saa tulla kõrghariduse arvelt

Haridus- ja teadusministeerium saatis kolmapäeval valitsusele eelnõu, et saada volitus ülikoolidega halduslepingute sõlmimiseks. Valitsuse istung toimus aga neljapäeval ning ilmselt liiga lühikese etteteatamisajaga ning valitsus sellele eelnõule mandaati ei andnud. "Jah, valitsuses puudutasid küsimused regionaalarengu punkti," kinnitas haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand. Ta selgitas, et riigihalduse poolelt on olnud seisukoht, mille kohaselt peaksid ülikoolid kolledžeid rohkem toetama, kuna see panustab regionaalsesse arengusse.

"Teisest küljest on hädasti lisaraha vaja ning ei ole mõeldav, et kõrgharidussummad lähevad regionaalarengusse," selgitas Reimand. Ta lisas, et kui see tuleks kõrghariduse eelarvest, poleks ju tegu lisarahaga. Seetõttu jõudsid läbirääkimised punkti, kus valitsus esitatud eelnõule rohelist tuld ei andnud. Ja nii jätkuvad praegu otsingud lisarahale.

Reimand ütles, et regionaalarengu ministeeriumi seisukohalt on ülikoolide kolledžid väga kasulikud.

Kui palju oleks aga lisaraha tarvis? Seda Reimand praegu keeruline öelda, sest kui lähtuda halduslepingutes kokku lepitud eesmärgist, siis peab olema lisaraha. "Aga eks see selgub siis, kui palju raha on ja kui palju on võimalik laiendada," märkis Reimand.

Aune Valk tõi Tartu Ülikooli puhul näite, et TÜ Narva kolledž vajaks lisaraha umbes 500 000 eurot, Pärnu Kolledž 200 000 ja Viljandi kolledž 100 000. Seda on vaja selleks, et seal anda kõrgharidusõpet. "Narva kolledž täidab ikkagi ka "Eesti saatkonna" rolli Narvas, mis on selgelt laiem roll kui kõrgharidusõppe pakkumine," selgitas Valk.  

Kui regionaalsesse arengusse panustamiseks ülikoolidele raha ei leita, siis Indrek Reimandi sõnul lükkub halduslepingute sõlmimine veelgi edasi.

Ülikoolid tõmbavad õpet koomale

BNS teavitas eile, et TTÜ lõpetab sotsiaalteaduste õpetamise. Hendrik Voll täpsustas, et sotsiaalteaduste valdkonnas oli neil üks õppekava, rahvusvahelised suhted, ning sinna järgmisel aastal tudengeid vastu ei võeta. Need tudengid, kes praegu rahvusvaheliste suhete eriala õpivad saavad oma õpingud mõistagi lõpetada. Seega sotsiaalteaduste õppekavagrupis tehnikaülikoolil edaspidi õppetööd pole.

Pisut segadust võib tekitada see, et Tartu Ülikoolis kuuluvad ärinduse ja halduse õppekavad sotsiaalteaduste valdkonda, Tallinna Tehnikaülikoolis aga majandusteaduskonda. Seal ei ole õppekavasid plaanis sulgeda, küll on aga kõigil ülikoolidel kohustus vähendada ärinduse õppekavagrupi õppekavadel vastuvõttu. Tehnikaülikool peab vähendama 20 protsenti, Maaülikool 50 protsenti, Tallinna Ülikool 48 protsenti ja Tartu Ülikool 33 protsenti.

Tartu Ülikool keeldus algselt nii suurt vähendamist tegemast ning ei nõustunud halduslepingus selle punktiga. "Jäime sellega nõusse, erandiga magistriõppes," märkis Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. Ta põhjendas seda asjaoluga, et OSKA raporti kohaselt ei ole vaja juurde lihtsate oskustega haldusjuhte, vaid just tehnoloogiateadlikke juhe hariduse, kultuuri ja tehnoloogia valdkonda ning nendes toimub TÜs õpe just magistrantuuris.

Tehnikaülikool vähendab järgmisel aastal ärinduses ja halduses vastuvõttu 20 protsenti tingimusel, et ka Tartu Ülikool vähendab selles õppekavagrupis vastuvõttu. "Kui nüüd Tartu loobub sellest, et nemad ei vähenda, siis ega meie ei hakka ennast rumalaks tegema, et meie nüüd vähendama, kuigi see on meie vastutusvaldkonna õpe. Aga kui kõik vähendavad, oleme meie ka nõus vähendama," ütles Hendrik Voll.

Indrek Reimand nentis, et halduslepingute läbirääkimised on tervikuna olnud väga keerulised ning kokku lepitud seisukohti muuta ei ole kuigi lihtne. "Kui me need lepingud avame, siis tuleb uuesti see raske protsess ette võtta."