Ministeerium: Tallinna Ülikool lõpetagu tasuta õigusõpe, kõik ülikoolid vähendagu ärindust
Haridus- ja Teadusministeerium on teinud ülikoolidele oma pakkumise järgmise kolme aasta halduslepinguteks ehk selleks, mis valdkondades ja millises mahus riik ülikoolidelt kõrgharidusega inimesi vajab. Oluliselt soovitakse vähendada õpetamist ärinduse ja halduse valdkonnas.
Kevadel, kui haridus- ja teadusministeerium ülikoolidega läbirääkimisi alustas, oli eesmärk ühene: vähendada tuleks tarbetut dubleerimist ja see, mida õpetatakse koolis, peaks vastama sellele, mida vajab tööturg.
Ülikoolid olid eesmärgiga päri, aga ainult juhul, kui nende õppekavad puutumata. Nüüd on osapooled teineteisele lähemale tulnud ning see, kes järgmise kolme aasta jooksul midagi rohkem, kes midagi vähem õpetab, hakkab selgeks saama.
Haridus- ja teadusministeerium soovib, et Tallinna Ülikool lõpetaks tasuta õigushariduse andmise ehk sisuliselt jäks kogu õigusõpe Tartu Ülikooli kanda.
"Me ei jõua igal pool kõike õpetada ja tarbetu võistlus lahjendab ressurssi. Kokkuvõttes tulemused on kehvemad," sedastas haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand.
Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ütles, et halduslepingud pole allkirjastatud ehk läbirääkimisteks on veel pisut ruumi. "Me ministeeriumile teeme ka veel ettepaneku, et Tallinna Ülikool võiks läbi viia osakoormusega tasulist õigusõpet."
Ärindus ja haldus vähenegu
Kõige suuremad kärpekäärid ootavad aga ärinduse ja halduse valdkonda. Võrreldes eelmise sügisese vastuvõtuga peaksid ülikoolid selles valdkonnas oma tööd kuni poole jagu vähendama.
Täpsemalt oodatakse ärinduse ja halduse valdkonnas Eesti Maaülikoolilt viiekümne, Tallinna Ülikoolilt 48-, Tallinna Tehnikaülikoolilt 20- ja Tartu Ülikoolilt 33-protsendilist kokkutõmbamist.
Indrek Reimand viitas tööjõu-uuringutele, mis ütlevad, et liiga palju koolitatakse nii majandus-, kui juhtimis- ja haldusspetsialiste.
"Üks suurematest signaalidest, mida meile korduvalt öeldakse, on, et riik peaks rohkem õpetama insenere ja IT-d ning vähem õpetama ärindust ja haldust. Selline signaal tuleb pea-aegu igast tööjõu-uuringust."
Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ministeeriumi plaanides suurt probleemi ei näe. Tallinna Ülikoolis on ärinduse ja halduse valdkonnas viis õppekava. Nendest üks on praeguseks juba teisega liidetud ja üks nimetatakse ümber nii, et see ei kuuluks enam ärinduse ja halduse valdkonda.
Niisiis jäävad Tallinna Ülikoolis alles halduse-ärikorralduse bakalaureuseõpe ning infotehnoloogia juhtimise ja organisatsioonikäitumise magistriõppekavad.
"Organisatsioonikäitumise õppekavas on meil erisuunad. Näiteks ka militaarorganisatsioonide ja tervishoiuorganisatsioonide juhtimine, milleks tegelikult me näeme, et Eesti riigil on vajadus. Ja kuna me viiest õppekavast kaks kinni paneme, siis järelejäänud kolmes meil väga palju ei ole vaja vastuvõttu vähendada, et eesmärk saavutada. Ma pean küll lisama, et me teeme ministeeriumile ettepaneku, et me ei vähenda vastuvõttu nelikümmend kaheksa vaid 40 protsenti," selgitas Reiska.
Läbirääkimised pole veel läbi
Tartu Ülikool nõnda lihtsalt lahendust veel leidnud ei ole. Ülikooli õppeprorektor Aune Valk nõustub, et lihtsaid, bakalaureusekraadiga ärijuhte me juurde ei vaja.
"Aga kui vaadata õppekavasid, mis Tartu Ülikoolil on ärinduse ja halduse valdkonnas, siis on meil seal mitu tehnoloogiajuhtimise õppekava. Meil on kultuurikorralduse õppekava ja enamus õppekavasid magistriõppe tasemel. Nende kohta tegelikult OSKA raport ütleb, et eriti tehnoloogiat tundvaid juhte magistriõppe tasemel on juurde vaja. Nii et see ettepanek, mis ülikoolidele on tehtud, on hästi lihtsustatult üle kantud OSKA raporti ühest tulemusest."
Sestap ütleb Aune Valk, et Tartu Ülikool pole oma läbirääkimisi veel lõpetanud.
Toimetaja: Marju Himma