"Riik annab halduslepinguga ülikoolidele suuri lisaülesandeid ilma selleks raha planeerimata. See näitab, et kolledžite rolli regionaalarengu toetamises või oskussõnavara arendamist või viipekeele õpet peetakse pisiasjadeks, millega saab tegeleda justkui möödaminnes muu töö kõrvalt," tõdes ülikooli õppeprorektor Aune Valk.

"Me ei ole sellega nõus. Peame kõiki neid tegevusi tähtsaks ja just seetõttu ei saa me halduslepingu praeguse versiooniga nõustuda," lisas ta.

Senat leiab, et Tartu Ülikool saab võtta vastutuse eestikeelse oskussõnavara arendamise, viipekeelealase teaduse edendamise ja viipekeele tõlkide õpetamise eest vaid juhul, kui selleks eraldatakse lisavahendid. Eraldi rahastust on ülikooli hinnangul vaja ka regionaalsete kolledžite kaudu ühiskonna teenimiseks ja regionaalarengu toetamiseks ning see ei saa tulla õppe ja teaduse rahastamise arvelt.

Senat ei nõustu ka vastuvõtu vähendamisega geenitehnoloogia õppekaval ning ärinduse ja halduse õppekavagrupis magistriõppe tasemel.

Senat märkis, et esimesel juhul ei ole haridusministeerium vähendamise ettepanekut piisavalt põhjendanud. Teisel juhul juhtis senat tähelepanu sellele, et OSKA arvestusala uuringus on osutatud kasvavale vajadusele analüütilise suunitlusega magistrikraadiga spetsialistide järele.

Senat jääb eriarvamusele ka ülikoolidevahelise vastutuse jaotamise tulemusega, millega eiratakse läbirääkimiste alguses ministeeriumi sõnastatud põhimõtteid.

Tartu Ülikooli senat leiab, et läbirääkimised avalik-õiguslike ülikoolide rolli, ülesannete ja tegevuse rahastamise üle kuuluvad oma iseloomu poolest valitsuse, mitte kitsalt haridusministeeriumi tasandile.

Ülikool taotleb läbirääkimiste viimist otse valitsuse tasandile, nii et läbirääkimistel osaleksid ka teiste valitsemisalade ministrid.

Ühtlasi kutsus Tartu Ülikooli senat teisi avalik-õiguslikke ülikoole üles liituma selle algatusega ja töötama välja ühise seisukoha, kuidas muuta halduslepingu sõlmimise põhimõtteid selliselt, et leping hõlmaks avalik-õiguslike ülikoolide arengu üldiseid ja kogu ühiskonda hõlmavaid suundumusi, mitte konkreetseid õppetööd ja selle korraldust puudutavaid üksikotsuseid.