Tartu Ülikool lõpetab viipekeele tõlkidele rakenduskõrghariduse andmise ({{commentsTotal}})

Tartu Ülikool
Tartu Ülikool Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Tartu Ülikooli senati mulluse otsusega on selge, et 2020. aasta lõpuks sulgeb ülikool eesti viipekeele tõlkide õppekava täielikult. Samas on viipekeele tõlke Eestis jätkuvalt vaja, et ka vaegkuuljatele oleks tagatud võimalused kasvõi igapäevaelus hakkama saamiseks.

Tartu Ülikooli "Eesti viipekeele tõlgi" rakenduskõrgharidusõppe õppekava avati 2006/2007 õppeaastal. 11 aasta jooksul on eriala lõpetanud 30 üliõpilast ehk keskmiselt saab diplomi vähem kui kolm tõlki aastas. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütleb, et vähene huvi eriala vastu pole ainus põhjus, miks ülikool ei saa õppekavaga enam jätkata.

"See õpe on seni toimunud väljastpoolt sisseostetud õppejõududega. Selleks, et tasemeõpet korralikult teha, peaks meil olema kõigepealt väljakoolitatud akadeemiline personal, mis tähendab doktorikraadiga inimesi ja siis püsivat teaduserahastust. Ilmselgelt eesti viipekeel ei ole selline valdkond, kus see teadustöö saaks toimuda konkurentsipõhise teadusrahastusega," rääkis Valk.

Õppeprorektori sõnul tuleks jõuda lõpuks ka arusaamiseni, kui palju ja kellele siiski eesti viipekeele tõlke vaja on?

Tõlketeenusepakkujad, keda Eestis kokku viis, ütlevad ise, et neil on raske, sest nõudlus ületab pakkumise. Ka Eesti viipekeeletõlkide kutseühingu juhatuse esimees Regina Paabo sõnas, et täiskohaga töötab Eestis praegu seitse tõlki, teised paarkümmend teevad viipekeeltõlget lisatööna ja tõlkide puudus turul on ilmselge:

"Viipekeele tõlke on vaja sõltuvalt kurtide arvust kümme protsenti. Kui me mõtleme, et meil on Eestis kuskil 1300-1400 kurti, siis see tähendab selle statistika järgi umbes 130-140 tõlki. Elu on läinud juba nii kaugele, et viipekeeletõlki ei vaja mitte ainult kurdid, vaid ka kuuljad, kes soovivad kurtidega mingil põhjusel suhelda," sõütles Paabo.

Paabo sõnul ülikooli otsus kutseühingut rõõmsaks ei tee. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimandi sõnul otsitakse olukorrale siiski lahendust. Nii Valk kui ka Reimand sõnavad, et üks paremaid lahendusi on see, kui edaspidi hakatakse pakkuma viipekeele tõlkide õpet täiendkoolitusena:

"Tartu Ülikool on lubanud avada täiendõppe viipekeele õpetamiseks ja ka mooduli teiste erialade lõpetajatele, mis siis annab neile viipekeele oskused. Ühtlasi oleme me praegu sõlmitavas halduslepingus Tartu Ülikooliga kokkuleppinud, et koostöös meie ministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooliga otsime veel lahendusi viipekeele tõlkide õpetamiseks ja viipekeele uurimiseks," ütles Reimand.

Regina Paabo ütles, et igasugused koolitused on küll teretulnud, aga kasvõi kvaliteedi mõttes peaks säilima ka rakenduskõrgharidusõpe eesti viipekeele tõlkidele. Huvi suurendamiseks tuleks viipekeelt Paabo sõnul õpetama hakata aga nagu igat teist võõrkeelt.

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: