Minister: erasektor tuleb teadusele visalt lähemale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Haridusminister Mailis Reps, saatejuht Andres Kuusk ja Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Haridusminister Mailis Reps, saatejuht Andres Kuusk ja Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Autor/allikas: ERR

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõdes, et Eestis on teaduse ja ettevõtluse sidumine visalt edenenud, samas ei süüdista ta selles kumbagi osapoolt.

Kolmapäeval sai presidendi juures allkirjad Eesti teaduslepe, mille kohaselt peaks teaduse rahastamine kolme aasta jooksul jõudma ühe protsendini SKT-st. Kokkuleppele andis oma allkirja enamik erakondade esimeestest ning teadlased ja ettevõtjad.

Reps rääkis ETV saates "Esimene stuudio", et Eestis on palju teadlasi, kes teevad teadust südamega ja väga hästi. Samas on probleem selles, kui palju seda ettevõtlusega seotakse. Ministri sõnul on selleks juba täna võimalused olemas, kuid need rakenduvad väga aeglaselt ja halvasti.

"Peab ütlema, et mina siin ei süüdistaks ei teadlasi ega ülikoole. Ülikoolid on pigem olnud huvitatud. Aga meil erasektor lihtsalt tuleb väga aeglaselt kaasa. Ma ei süüdista ka erasektorit, sest see on meie ajalooline eripära. Aga leida neid kohti, kus me üksteist lähemale veame, tuleb visalt. Lootust on, aga me oleme väga, väga kaugel, pikk tee on minna," rääkis Reps.

Ta avaldas lootust, et kui riik näitab eeskuju ja suurendab teaduse rahastamist, siis erasektor lisab oma osa.

"Täna see tähendab ikkagi seda, et riik paneb esimese euro ja teised kaks eurot tulevad erasektorilt kõrvalt. Loomulikult, selle avaliku sektori raha mõte ongi see, et me veame ja võtame selle esimese riski, aga siis erasektor peab nägema, et sellest on kasu ja tulema oma rahaga juurde," selgitas minister.

Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere kinnitas, et tegelikult on Eestis ettevõtteid, kes on puhtalt teaduspõhised ja maailma tipus. Ta tõi näiteks AS Cybernetica ja Icosageni, samuti Skype'i.

"See on kõik juba täiesti olemas. Ta on natuke märkamatu ja natuke kahju, et erasektoris töötavad teadlased, just hästi teadusmahukate asjadega töötavad teadlased on ennast terake varju hoidnud," ütles ta.

Soomere sõnul peaks aga riik andma teadusele raha nii palju, et seda jääb üle. "See raha, mille paneb riik välja, peab panema selle teadust keetva poti podisema nii, et see pritsib üle, et sealt jääb üle," märkis Soomere.

Ministri ootus, et erasektor paneb riigi antud n-ö ühele eurole kaks eurot juurde, ei tähenda Soomere sõnul veel seda, et ettevõtted selle raha ülikoolidele annavad.

"Nad loovad oma laborid, kus tehakse veel paremat teadust kui ülikoolides. Ka selle kohta on olemas väga head ülevaated USA kohta, kus erasektoris tehtav teadus on isegi kvaliteetsem - puhtalt publikatsioonide järgi otsustades - kui ülikoolides tehtav teadus. Seal on väike, aga selge eelis erasektori teadusel. See peab Eestis hakkama toimima ja see saab toimima hakata ja selle garantiiks või inidkaatoriks on see, et me oleme oma teaduse, Eesti teaduse mõjukuselt maailmas juba esikümne piiril," selgitas Soomere.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: