Soomere: kui kogu Eesti teadus kaoks, ei märkaks me seda mitme aasta jooksul ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Täna saab allkirjad erakondade ülene kokkulepe, mida kommenteeris Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kes leiab, et teaduse kadumine ei oleks kohe nähtav, kuid selle tulemused peegelduvad näiteks kehvemas arstiabis ning kõrghariduse taseme languses.

"Eks me peame ikka väga pöialt, et need allkirjad õhtul tuleksid," märkis Tarmo Soomere "Terevisioonis". Erakondade esindajad, kes täna Kadriorgu presidendi juurde kokkulepet allkirjastama lähevad, on väljendanud head tahet sellest kinni pidada. Soomere lisas sinna juurde, et hea tahte taga on varasemalt ikka määravaks saanud poliitilised takistused, mistõttu seni pole strateegias kokku lepitud eesmärkidest teadusrahastuse puhul kinni peetud.

Mis juhtub, kui teadus näiteks alarahastuse tõttu kaob?

Tarmo Soomere tõi selle juurde selgituse, et kui kogu Eesti teadus kaoks, ei märkaks me seda mitme aasta jooksul. "Me hakkame seda nägema hoopis teistmoodi. On hinnatud, et kui tippteadus kaoks arstiteaduses, siis me raviksime inimesi seitse aastat vanade meetoditega, mis tähendab keskmise eluea langemist päris mitme aasta võrra."

Kui seni on räägitud peamiselt sellest, et riigipoolne rahastus peaks tõusma ühe protsendini SKTst, siis Tarmo Soomere tõi välja, et probleemil on teinegi tahk: kogu teadusrahastusest peaks kaks kolmandikku moodustama erasektori panus. "Eesti probleem on selles, et meil on erasektor nõrk ja ei suuda investeerida."

Nendes maades, mida me eeskujuks võtame, on teadus- ja arendustegevuse investeeringud kolm protsenti SKTst, millest üks protsent tuleb riigilt ning kaks protsenti erasektorilt. "See kaks protsenti on see tegelik valukoht," sedastas akadeemik Soomere.

Soomere teab, et erasektori jõudmine sellele rahastustasemele võib võtta aega, kuid ta on lootusrikas, kuna Eesti on iseseisvuse taastamise järgse paari aastakümnega suutnud teha suure arenguhüppe. "See kaks protsenti on meie põlvkonna jaoks nägemiskauguses."

Kõige tõenäolisemalt on oodata erasektori panust teadusrahasse välismaalt ning Eestis asuvatest teadusmahukatest ettevõtetest, näiteks AS Cyberneticast või Icosagenist, kus kogu äritegevus tuginebki teadusel.

"Enam ei ole rikkad need riigid, kelle loodus on külluslikum; rikkamad on need riigid, kelle inimesed on targemad, kes suudavad teha vingeid asju ühendades maailma parima teadmise ka inseneriloominguga ja neid asju ka müüa," märkis Soomere.

Akadeemiku sõnul võib rahulikult muidugi edasi elada ka ilma selliseks riigiks saamata, kuid ilmselt tahaksime elada riigis, kus inimesed on targad, kus tehakse ilusaid ja häid asju, ei raisata raha ega tegeleta asendustegevustega. "Selle kõige juures on teadus üks oluline komponent riigi ja teaduse funktsioneerimisel," selgitas Soomere.

Kuidas teadus majandusse panustab?

Sellest, kui head teadust tehakse ülikoolides, sõltub meie kõrghariduse kvaliteet. Näiteks õppides raamatutest, saavad tudengid võib-olla kümme aastat vana teadmist. Teadusartiklitest ja tegevteadlaste käest saavad nad aga teadmist, mis on värske, võib-olla vaid aasta vana või alles planeerimisel.

Kõrgharitud inimesed on aga esimene ja peamine investeering ühiskonda ja majandusse, sest iga teadusesse ja arendusse pandud euro toob tagasi seitse eurot.

Toimetaja: Katrin Viirpalu, Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: