"Mulle tundub, et paljud kolleegid sooviksid seda," ütles Soomere kolmapäeval ERR-ile.

Ta lisas, et tema otsustest sõltub suhteliselt vähe, kuna iseenda kandidatuuri akadeemia presidendi kohale esitada ei saa, vaid seda teevad teised akadeemikud.

Reglement sätestab, et kandidaadid presidendi valimiseks seatakse akadeemikute poolt reeglina üles osakondade kaudu, sidumata kandidaatide valiku võimalust konkreetsesse osakonda kuuluvate akadeemikute ringiga.

Presidendi valib akadeemia üldkogu akadeemikute hulgast salajasel hääletusel viieks aastaks. Sama akadeemikut ei saa presidendiks valida järjestikku rohkem kui kaheks ametiajaks.

Soomere lausus, et tal oleks väga hea meel, kui tal oleks ka vastaskandidaate. Tema sõnul on see oluline tagasiside saamiseks tehtud tööle ja aitab uusi sihte seada,

"Akadeemia presidendi valimistel ei toimu vastaskandidaadi halvustamist, pigem võrreldakse üksteise programme ning pigem keskendutakse sellele, et mida koos teha ja mis tuleks ellu viia," rääkis Tarmo Soomere.

Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal loodud kõrge teadusliku kvalifikatsiooniga teadlaste ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti riigi sotsiaalse ja majandusliku arengu – eestimaalaste üldise elukvaliteedi parendamise – huvides ning väärtustada teadust ja teaduslikku mõtteviisi Eestis, seisab akadeemia põhikirjas.