Üliõpilased leiavad, et iga õppejõud rikastab akadeemilist kogukonda enda elukogemuse, unikaalse valdkonnakäsitluse ja oskusega inspireerida tulevasi  edasiviijaid. Nad väärtustavad õppejõudude tööd ning soovivad, et seda näitaks ka palganumber. Allpool on koondatud erinevate ülikoolide tudengite lugusid, kuidas on õppejõud inspireerinud ning aidanud valitud õppeteekonna läbimisel. Märkame neid, kes panustavad Eesti tuleviku loojate haridusteesse ja näitame, et seisame ühiselt neile väärilise tasu kehtestamise nimel, sedastab üliõpilaskond.

Johanna Viik, Tallinna Ülikool, riigiteaduste 3. kursus

Ülikooli õppima tulles unistasin õppejõududest, kes on oma ala spetsialistid ja annavad oma teadmisi hästi edasi. Minu kolme aastasest kogemusest lähtuvalt võin öelda, et sellise õppejõu ehe näide on Mari-Liis Jakobson.

Loengusaali ees räägib ta soravalt ja kaasahaaravalt, tunnustades iga tudengi arvamust ning pakkudes võimalusi aruteludeks ja seeläbi enesearenguks. Ta seab oma tudengitele kõrged standardid ning eeldab, et nad on võimelised looma seoseid eelnevalt õpituga ning näitlikustama keerukaid poliitikateooriaid päriseluga.

Ise teeb ta sama täie vabadusega – loengusaali ees puusalt tulistades erinevate teoreetikute nimesid ning fakte. Mis aga minu arvates tõstab ta esile teiste õppejõudude seast on see, et ta annab oma tudengitele põhjalikku ning kriitilist tagasisidet, osates välja tuua nii positiivseid kui negatiivseid külgi ning inspireerides tudengeid edasi arenema.

Tean, et põhjalik tagasiside nõuab aega ja vaeva, kuid selle saanuna on igal tudengil võimalik saada veel paremaks. Ja lisaks kõigele muule on ta ka hinnatud oma valdkonna ekspert, keda poliitikahuvilised ka tunnevad.

Marge Vaikjärv, arstiõpe, Tartu Ülikool

Üheks meditsiiniteaduste valdkonna silmapaistvaimaks õppejõuks on Daisy Volmer. Tema headus väljendub üliõpilastele õppimiskeskse ning eneseanalüüsi ja individuaalset arengut toetava õpetamisega. Sisuliselt tähendab see seda, et Volmer on oma tegemistes nõuks võtnud tudengite teadmised ja oskused ühtseks tervikuks siduda. Seda tehes vaatab ta õppekava tervikuna, mitte ainult enda õpetatavaid aineid.

Tervikpildi loomiseks on ta kasutusele võtnud kaasaegsed õppemeetodid, millest erilist esiletõstmist väärivad õpimapid ja OSCE-d (objective structured clinical examination). Õpimappide kasutamisel saavad õppijad oma arengut ise jälgida ja kokkulepitud piirides ka ise suunata. OSCE-d on päriselulist situatsiooni imiteerivad õpiolukorrad, kus õppija peab integreerima teoreetilised teadmised ja ülekantavad oskused etteantud situatsiooni.

OSCE-de loomiseks kaasab Volmer praktikuid ja vabatahtlikke "näitlejaid", et konstrueeritud situatsioonid õppijatele võimalikult tõetruud näiksid ja neid praktikaks võimalikult hästi ette valmistaksid. Ajamahuka õpetamise juurde kuulub tagasiside kogumine nii õppe sisu kui korralduse kohta. Saadud tulemusi kasutataks sisendina edasiste arenduste tegemisel aines ja õppekavas laiemalt.

Volmer teeb nii õppejõu kui ka programmijuhina tihedat koostööd nii oma eriala kui ka teiste erialade esindajatega, suurendades nii õpitu ajakohasust ja vastavust ühiskonna ning tööturu ootustele.

Kui õppijad Volmeri tegevust õppejõuna kokku võtavad, siis sobib selleks kõige paremini Tartu Ülikooli Hea Õpetamise Tavas leiduv sõnastus: "Õppejõud näeb ise ja suunab ka üliõpilasi nägema oma eriala osana ühiskonnast ning reflekteerib ja mõtestab nii enda kui ka üliõpilase töökogemust. Hea õpetamine toetab õppimist selliselt, et lõpetaja on valmis tööeluks ja oma panuse andmiseks ühiskonna hüvanguks."

Aneta, IT-teaduskond, Tallinna Tehnikaülikool

Nende esmakursuslaste jaoks, kes pole varem infotehnoloogiaga kokku puutunud, on esimesel kursusel üks väga raske õppeaine. Alguses õpiväljundeid lugedes tekib mõte, et kukud õppeaine kohe läbi, aga seda juhtiv õppejõud on nii tore inimene – väga vastutulelik ja valmis õpetamismeetodeid kohandama vastavalt kursuse võimekusele.

Ta innustab ja julgustab tudengeid küsimusi esitama, ega pea paljuks leida ka ametlike töötundide väliselt aega tudengite pöördumistele vastata. Antud õppejõul on siiras soov, et tudengid jätkaksid ülikoolis oma õpinguid ning aitab igal sammul, kui ainult julgetakse küsida.

Tegelikult kohtab õppurite heaolu vastu siirast huvi tundvaid õppejõude meie koolis teisigi. Näiteks olen märganud nii matemaatika kui ka inglise keele õppejõudusid tudengitelt küsimast "Kas kõik on ikka korras?" või "Kuidas läheb?". Selleks, et õppejõud märkaks, et midagi on valesti, ei pea tudengil olema tingimata silmaga nähtavat terviseprobleemi. Ka olekust on võimalik palju välja lugeda. See näitab, et õppejõud peab oluliseks pöörata tähelepanu oma tudengite heaolule, isegi lühikese semestri jooksul.

Aivar, majandusteaduskond, Tallinna Tehnikaülikool

Ülikoolielust on positiivselt meelde jäänud üks väga tore õppejõud, kes suudab matemaatikat lihtsaks ja arusaadavaks teha. Tänapäeva tehnoloogiliselt arenenud maailmas on see tegelikult lihtne: tuleb siduda matemaatilised valemid ja terminid reaalse eluga.

Iga loeng on omal moel unikaalne ning kõik õppejõu poolt püstitatud probleemid on otseselt seotud tulevase elu ja töömaailmaga. Kui keskkooli ajast mäletan, et paljud klassikaaslased pidasid matemaatikat ebavajalikuks õppeaineks, siis peale selle õppejõu loenguid tekkis mul veendumus, et olen matemaatikat alahinnanud. Ma ei osanud ettegi kujutada, et seda ainet on võimalik õpetada siira armastusega antud valdkonna vastu ning siira sooviga jagada oma teadmisi tudengitele. 

Õppejõud arvestas ka nendega, kes loengutes osaleda ei saanud, andes võimaluse loenguid jälgida ka veebis ning jagas lahkelt loengus käsitletud õppematerjale. Kõiksugused abimaterjalid on lihtsas ja arusaadavas keeles kirjutatud, et sisu oleks mõistetav ka neile, kes majandusmatemaatikat varem õppinud ei ole.

Kurb näha, et õppejõudude töö on praegu alahinnatud, sest just nendest sõltub iga oma ala spetsialisti tulevik ja seeläbi Eesti tulevik. Loodan väga, et oma õpingute jooksul on mul võimalik veel antud õppejõu loengutes osaleda jaet ka teised üliõpilased saavad võimaluse tema käe all õppida!

Gerlin, majandusteaduskond, Tallinna Tehnikaülikool

Olen olnud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna tudeng juba 2015. aasta sügisest. Selle aja jooksul olen õppinud Ärinduse õppekaval ning nüüdseks olen magistriõpingute lõpusirgel.

Läbi aastate on mul olnud alati õppejõude, kelle loengusse või harjutustundi on mindud rõõmuga uusi teadmisi omandama. Ma saan öelda, et mul on olnud väga head õppejõud, kes on suutnud enda teadmisi edasi anda kõikidele neile, kes vähegi tunnis söandasid õppida, kuulata ja tähele panna. Õppejõud, kes eriti eredalt meelde jäävad on enamasti sellised, kelle õppeained on olnud ka parajalt keerukad.

Bakalaureuseõpingutest jääb igaveseks meelde, kuidas rahanduse aluste õppejõud suutsid terve auditooriumi tähelepanu köita lihtsalt sellega, et nende enda kirg aine vastu oli nii suur. Auditoorium oli alati rahvast täis, tühje pinke nappis. Tudengid tulid varem kohale, et head istekohta saada. Need kaks meesterahvast julgustasid paljusid meie tudengeid investeerimisega algust tegema ning suutsid keerulised arvutusülesanded teha arusaadavaks ja loogiliseks. Kõik see käis läbi muheda atmosfääriga harjutustundide ja loengute.

Magistriõpingutest on meelde jäänud õppejõud, kes toovad loengusse ja klassiruumi lisaks enda teadmistele huvitavaid õppevideoid, tehaste külastusi või reaalseid õpetlikke loogikamänge, mille abil saame gruppides lihtsustatud viisil õpitud teooriat testida.

Minu arvates on suur saavutus kui õppejõud suudab loengu ajal mis toimub kell 17.45-21.00, tudengid endaga elavalt kaasa mõtlema panna ja tuua õppetundi loomingulisi lahendusi, kuidas ainet puust ja punaseks selgeks teha. Tänan kõiki õppejõuda, te teete suurepärast ja rasket tööd! Soovin teile palju tarku, sõbralikke ja andekaid tudengeid!

Anett, inseneriteaduskond, Tallinna Tehnikaülikool

Õppematerjalide poolest oli see õppeaine üsna kuiv ja ebahuvitav, vähemalt enamiku õpilaste jaoks. Tänu õppejõule, kes suutis imepäraselt hästi oma ainet edasi anda, hakkasime kõik põnevusega mõtisklema liiva, killustiku ja katusekattematerjalide "hingeelu" üle.

Ühe semestri jooksul, mil 30-pealine grupp õppejõuga kohtus, suutis ta meelde jätta kõigi üliõpilaste nimed. See näitab, et on olemas õppejõude, kes oma tudengitest siiralt huvituvad ning püüavad neisse suhtuda kui isiksustesse.

Õppejõud toob alati huvitavaid elulisi näiteid ja kogemusi omaenese tööst, mis aitasid meelde jätta väikesed nüansid, mis õpiväljundites väljatoodut omandada aitasid. Õpetaja läheneb teadmiste edasi andmisele ka praktiliselt – laboritunnid, kus õpilased said päriselt kitlid selga panna ja käed mustaks teha.

Selle õppejõu tõeline väärtus seisneb selles, et ta suudab oma tudengid panna huvi tundma õppeaine vastu, mis muidu oleks võinud olla järjekordne kadalipp ülikooliteel.

Mairo, inseneriteaduskond, Tallinna Tehnikaülikool

Minu esimesel aastal ülikooli tulles ei olnud mul õrna aimugi, kuidas olla tudeng ning õppetööle pühendatavat aega mõistlikult planeerida. See tähendas, et ma jätsin enamiku kodustest töödest ja arvestusest eksamisessioonile, sealhulgas ka ühe ülimalt töömahuka õppeaine arvestuse.

Õppejõud alguses ei uskunud, et ma suudaksin kõik vajalikud tööd nõutud tähtajaks esitada. Siiski iga päev viisin ühe töö, mille tagajärjel kasvas ka õppejõu usk minu võimetesse. Tema suhtumine minusse oli motiveeriv just tema väikese skeptilisuse ja huumori tõttu.

See andis mulle tahet õppeaine edukalt läbida, ja ma olen ääretult tänulik sellele toredale õppejõule, kes aeg ajalt ka oma elutarkusi edasi andis. Kuigi antud õppejõud enam mulle loenguid ei anna, siis koridori peal kohtudes vahel ikka küsib, et kuidas mul läheb.

Alejandra, loodusteaduskond, Tallinna Tehnikaülikool

Õpin Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonnas, 3. kursusel. Kui mõelda viie läbitud semestri peale, mis mul on olnud, siis meenub mulle üks vahva ja eriline õppejõud.

Nimelt oli meil kolmandal semestril selline õppeaine nagu Instrumentaalanalüüs. Instrumentaalanalüüs on sisuliselt analüütlise keemia valdkond, mis uurib ainete koostist ja struktuuri mitmesuguste instrumentide ja aparaatide abil. Tundub igav ja kuiv õppeaine? Nii ta ka on, aga just see õppejõud suutis selle aine huvitavaks rääkida! Näiteks sidudes käsitlusel olnud teemad tänapäevaste aktuaalsete olukordadega (näiteks, kuidas võeti Pärnu Weekend Festivali ajal noortel proove, et tuvastada nende enda laboris leiutatud narkomeetri abil erinevate narkootikumide sisaldust proovides).

Õppeaine oli väga mahukas ja küllaltki keeruline, kuid tänu tema suurepärasele huumorile ja joonistamisoskusele suutis ta igale ühele meie kursusel selle aine selgeks teha. Suur aitäh!

Anne-Mary, inseneriteaduskond, Tallinna Tehnikaülikool

Selle õppejõuga olen ülikooli nelja aasta jooksul kokku puutunud palju kordi. Ta oli meie õppejõud esimesel semestril ja oma rumaluse tõttu suutsin ma aine läbi kukkuda.

Selle otsusega olin ma ise täiesti nõus, keegi ülekohut ei teinud ning lihtsalt olingi ise jätnud asjad tegemata. Mis selle õppejõu minu jaoks eriliseks teeb on asjaolu, et ta austab igat üliõpilast ning ei vaata nende peale halvasti, kui nad tulevad ainet teist või kolmandat korda sooritama.

Ta on siiralt tore ning oskab ajaga kaasas käia.

See aga ei tähenda, et ta töid hinnates range ei oleks. Kui joonis on ikka valesti joonestatud, siis see on valesti joonestatud ning see tuleb ümber teha.

Kõiki asju on võimalik öelda nii hästi kui ka halvasti. See, kuidas see konkreetne õppejõud suhtleb, on nii inimlik ning tudengit toetav, et see on lausa imetlust väärt.

20. novembril toimub Tartus kell 10.30 Peeter Põllu väljakul Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse eestvedamisel toetusavaldus õppejõududele.