Teadus- ja arendusnõukogu ootamatu sekkumine viivitab teadusraha jagamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1571796000000 | amCalendar}}
Foto: ERR / Unsplash

Teadus- ja arendusnõukogu otsustas oktoobri alguses, et võtab teadus- ja arendusprojektide üle otsustamise enda kätte. See aga tähendab, et sekkutakse juba käimasolevasse uurimisprojektide taotlusvooru ning teadlased saavad rahastamisotsuse teada mitu kuud hiljem kui varasematel aastatel.

Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) nõustab valitsust teadus- ja arendustegevuse strateegia küsimustes. 1. oktoobril arutas TAN enda rolli üle strateegiliste valikute ja rahastamisotsuste tegemisel. Leiti, et nõukogu peaks ministeeriumide ülese teadus- ja arendustegevuse koordineerimise ja strateegiliste valikute üle otsustamise võtma enda kätte.

Selle üldsõnalise otsuse taga peitub aga tegelikult samm, millega TAN sekkub sellesse, millised teadusvaldkonnad on olulisemad ning milline valdkond kui palju raha saab. Nõuandva koguna on TANil õigus anda selliseid suuniseid, ehkki otsuse teeb lõpuks haridus- ja teadusministeerium.  

Teadlaste jaoks tähendab see, et uurimisprojektidega ei saa tõenäoliselt alustada jaanuaris, nagu ajakava tavaliselt ette näeb, sest ilmselt saavad teadlased alles jaanuaris või veebruaris teada, kas nende projekt on saanud rahastusotsuse. 

Tartu Ülikool on avaldanud rahulolematust kujunenud olukorra pärast, sest poolelioleva diskussiooni tõttu pannakse juba lõppenud taotlusvooru uurimistoetuste hindamine ootele.

"Olukord, kus teadusvaldkondade jaotust soovitakse muuta taotlusvooru hindamise lõppjärgus, on pretsedenditu. Leiame, et see võib minna vastuollu teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega, mille kohaselt uurimistoetuste hindamisel tuleb tagada järjepidevus," märkis TÜ teadusprorektor Kristjan Vassil kirjas Eesti Teadusagentuurile ehk ETAgile. 

Vassil nõustub, et teadusvaldkondade üle tasub arutada, kuid seda tuleb teha piisava etteteatamisega järgmisteks taotlusvoorudeks. 

TAN peaks 26. novembril arutama rahastuse ümberjagamist lähtuvalt teaduspoliitika komisjonis ning majandus- ja kommunikatsiooni innovatsioonikomisjonis arutatust, kuid teaduspoliitika komisjon koguneb alles 4. novembril ning innovatsioonikomisjoni toimumisaeg ei ole veel teada. 

Erinevad osapooled on väljendanud, et neile tulevad ministeeriumi ja TANi suunised ootamatult ning Tartu Ülikool on seisukohal, et praegune taotlusvoor tuleb viia lõpuni senise teadusvaldkondade jaotuse ja senise ajakava järgi, ilma viivitusteta. TÜ ei toeta olemasoleva eelarve ümberjagamist, kuna selle mõjud on hindamata.

Oodake ära TANi otsus

Selle üle, millised taotlused peaksid saama rahastuse, otsustab ETAgi hindamisnõukogu.

6. oktoobril aga saatis haridusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand ETAgi juhatuse esimehele Andres Koppelile kirja, milles viitab vajadusele rahastamisotsustega viivitada, et oodata ära mida otsustab TAN 26. novembri koosolekul.

Just tollel koosolekul peaks TAN langetama lõpliku otsuse, kuidas eelarvevahendid valdkondade vahel jagunevad. ETAgi hindamisnõukogu aga koguneb projektidele hindeid andma ja esialgseid rahastusettepanekuid tegema juba 31. oktoobril ja 1. novembril. 


Kuidas pidanuks uurimistoetuste rahastamise üle otsustamine käima ETAgi plaanide järgi?

  • 31. oktoobril ja 1. novembril toimub hindamisnõukogu koosolek, kus antakse taotlustele koondhinded, koostatakse nende alusel granditüüpide kaupa taotluste valdkondlikud pingeread ning tehakse esialgsed rahastusettepanekud.  
  • Novembris-detsembris viiakse läbi ärakuulamismenetlus, mille käigus on taotlejatel õigus kinnitatud koondhinnetele ja rahastusettepanekule vastuväiteid esitada.  
  • Detsembris toimub hindamisnõukogu koosolek, kus tehakse lõplikud ettepanekud ETAg-i juhatusele rahastusotsuste tegemiseks.  
  • Jaanuari alguses pärast haridus- ja teadusministeeriumiga halduslepingu sõlmimist kinnitab juhatuse esimees rahastusotsuse.

Küsimusele, kas TAN sekkub ETAgi hindamisnõukogu otsustesse, kuivõrd hindamisnõukogu peab tegema otsused ära varem kui tuleb TANi otsus, vastas Reimand, et see nii pole. "Tegelikult ei ole hindamisnõukogu seda raha saanud kunagi jagada varem, kuna raha on lõplikult teada päras riigieelarve vastuvõtmist. Seega on hindamisnõukogu otsused olnud alati eelotsuse tüüpi."

Reimand kirjeldas, et projekte hindab hindamisnõukogu ikka samade hindamisreeglite alusel. "Projektid seatakse pingeritta, pingereas saavad nii paljud raha kui seal raha on."

Järgmisel aastal kasvab uurimistoetuste eelarve üle kahe miljoni euro. ERRiga vestelnud teadlased on seisukohal, et ilmselt eelistab TAN oma otsuses tehnikavaldkonna arendamist, mis tähendab, et lisandunud teadusraha suunatakse eelisjärjekorras sinna. 

"Tõepoolest, praegune hinnang uurimistoetuste valdkondlikult jagamisele on see, et tehnikavaldkonnal on liiga vähe raha, ebaproportsionaalselt vähe raha. Põllumajandusel ja arstiteadusel on samuti ebaproportsionaalselt vähe raha," nentis Reimand. 

Seda, kas tehnikavaldkonda suunatakse raha mõne teise valdkonna arvelt, ei soovinud Reimand kinnitada ega ümber lükata, kuid märkis, et siin on TANil oma sõna öelda.

Reimand põhjendas valdkondade vahel raha ümberjagamise vajadust sellega, et ühiskonnas ja majanduses on toimunud muutused, mis nõuavad ka rahastuse proportsioonide ülevaatamist. "Seda peaks üle vaatama teaduskogukonna väliselt ja seda ei saa panna teadlaste ülesandeks". Tema sõnul kaasneb selle aruteluga mõistetavalt nurin ja teadlased ei saagi end hästi tunda.

Ülikoolide ametiühingud ning Eesti Üliõpilaskondade liit tegi haridus- ja teadusminister Mailis Repsile ning ETAgile ühispöördumise, milles sedastavad, et ministeeriumi otsus muuta uurimistoetuste rahastamist on tehtud kiirustades ega võta arvesse negatiivseid tagajärgi teadlaste ja teadusvaldkondade jaoks.

Pöördumises tuuakse välja, et kui TAN teeb otsuse raha valdkondliku jaotumise üle, siis see ohustab humanitaar- ja sotsiaalteadusi, sest TANi liikmeskonnas on valdavalt täppisteadlased ja ettevõtjad.

Teadlased ja ülikoolid seisukohal, et senist korraldust tuleb muuta läbimõeldult ning erinevate osapooltega arutelusid pidades, praegune ministeeriumi tegutsemine ei ole põhjendatud ega ka hästi kommunikeeritud. Ministeeriumi ja TANi tegevus seab praegu ohtu teadusraha taotlejad, kuivõrd kiirustades tehtud otsused viivitavad otsuste tegemist ja rahastuse saamist.

"Me teeme kõik, et need viivitused, kui need üldse tulevad, ei oleks pikad. Teeme kõik selleks, et need muudatused oleksid tehtud vastutustundlikult ning lõikus ei riivaks kedagi. Kahtlemata on need otsused sellised, mis eelistavad kedagi, mistõttu teeme kõik selleks, et kahjud ei oleks suured," selgitas Indrek Reimand.

Pikalt ette valmistatud ootamatu otsus

Kui aga analüüsida suuremat pilti TANi otsuste tegemises, siis on näha, et ootamatu otsus ei olnudki tegelikult nii ootamatu.  

Selleks tuleb minna ajas tagasi tänavu kevadesse, maikuusse, kui TAN oma koosoleku tulemusena andis suuna, et Eesti teadus- ja arendustegevus peaks olema lõimitud ettevõtluse ja innovatsiooniga.

Augusti keskpaigas toimunud TANi väljasõiduistungil pakuti välja suunised strateegiadokumendile, millest muu hulgas jäi kõlama, et Eesti majanduse edendamiseks on senisest enam vaja rakendusteadust. 

Juba tol korral juhtisid mõned koosolekul osalenud inimesed ERR Novaatori tähelepanu sellele, et Tallinna Tehnikaülikool suunas TANi arutelusid tugevalt suunda, mis soosiks tehnikateaduste ehk ennekõike tehnikaülikooli valdkonna eelisrahastamist. 

Kui TAN on nõuandev kogu, annab see üsna selged suunised ministeeriumile tegutsemiseks. Seetõttu oli märgiline ka TANi 14. augusti otsus, kus üldsõnalisena, kuid üsna selgena rõhutati teadus- ja arendustegevuse rolli ettevõtluse ja ühiskonna arengu toetamises. "Oluline on haarata teadlased kaasa mõtlema ja teadustööd tegema neis valdkondades, milles näeme vajadust tulevikku vaatavateks otsusteks – näiteks kliimaküsimused, demograafia või põlevkivisektor," sedastas TANi esimees, peaminister Jüri Ratas toonases teates. Juba suvel märgiti plaani hakata tegema strateegilisi valikuid Eesti ettevõtete ja ühiskonna arengu toetamises.

1. oktoobri TANi koosolekul vormistati selgemalt TANi roll strateegiliste valikute üle otsustamises ehk valmistati ette pinnas otsustamaks, milline valdkond on eelisarendatav ning praegu näib, et ülikoolidele ja teadlastele ootamatuna tulnud ettepanekut on ette valmistatud mõnda aega.  

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: