Valitsus tõstab teaduskulutuste osakaalu 0,74 protsendini SKP-st ({{commentsTotal}})

Teadlaste soov teadusmarsil.
Teadlaste soov teadusmarsil. Autor/allikas: Sander Koit/ERR

Kui kevadel riigieelarve strateegiat koostades tegi teadlastele suurt meelehärmi valitsuse plaan jätta teaduskulutuste oskaal 0,71 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), otsustas valitsus seda tõsta tuleval aastal 0,74 protsendile.

Tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvuks suunab valitsus teadus- ja arendustegevusse lisaraha ehk teadus- ja arendustegevuse rahastamine kasvab riigieelarves 0,71 protsendilt 0,74 protsendini SKP-st. 

Rahastamine riigieelarvest kasvab järgmisel aastal võrreldes tänavusega mitme ministeeriumi eelarves kokku peaaegu 16 miljoni euro võrra. Uurimistoetuste ja teaduse baasfinantseerimine kasvab 5,3 miljonit eurot. Riigieelarvest on kavandatud teaduse rahastamiseks 216 miljonit eurot. 

Haigekassa eelarve kasvab 2020. aastal ligi 140 miljoni euro võrra, millest ligi 115 miljonit moodustab suurem sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine. Ligi 25 miljoni euro võrra kasvab riigieelarve eraldis mittetöötavate vanaduspensionäride eest.

Kaitsekulutused püsivad vähemalt kaks protsenti SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtmise kulutused, mis on 2020. aastal ligikaudu 10,5 miljonit eurot. Samuti täiendavad kaiseinvesteeringud mahus 20 miljonit eurot. Riik tugevdab sõjalist võimekust mahukate varustushangetega - osta on plaanis suurekaliibrilist lahingumoona, varustusse jõuavad uued käsitulirelvad, alustatakse  jalaväebrigaadide tankitõrjesüsteemide väljavahetamist ja täiendatakse mereolukorrateadlikkust. Kokku on kaitsekulutused 615,1 miljonit eurot. 

Õpetajate palgad tõusevad

Valitsus otsustas eraldada lisaraha palgafondi suurendamiseks õpetajatele, riigipalgaliste sotsiaaltöötajatele, kultuuri, spordi ning siseturvalisuse valdkonna töötajatele.

Üldhariduskoolide õpetajate miinimum kasvab 1250 eurolt 1315 eurole ehk 65 euro võrra. Õpetajate keskmine prognoositav palk peaks tuleval aastal olema 1540 eurot, praegu on see 1500 eurot.

Kokku suurendatakse õpetajate palgafondi 9,5 miljonit eurot, siseturvalisuse töötajate palgafondi seitse miljonit eurot. Lisaks on valitsusel plaanis suunata kultuuri- ja spordivaldkonna töötajate palgafondi juurde 2,3 miljonit eurot ja sotsiaaltöötajate palgafondile üks miljon eurot.

Samuti jätkab riik 15 miljoni euroga omavalitsuste toetamist selleks, et lasteaiaõpetajate keskmine palk oleks sarnasel tasemel kooliõpetajate miinimumpalgaga.

Eelloetud valdkondade palgafondid suurenevad 2,5 protsendi võrra. Täiendavalt võib iga ministeerium leida oma valitsemisala eelarve piires täiendavaid võimalusi palgafondi suurendamiseks. Palgafondi lisanduva raha täpse jaotuse otsustab samuti iga valitsemisala ja asutus ise.

Omavalitsuste tulud kasvavad 2020. aastal üle 2,3 miljardi euro, mis on ligi kaks korda rohkem kui 2010. aastal, sealhulgas viimase kahe aastaga on omavalitsuste tulud kasvanud 27 protsenti.

Kiirele tulude kasvule on kaasa aidanud nii maksutulude hea laekumine kui ka riigi otsus suurendada omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi laekumist aastatel 2018–2021 täiendavalt 185 miljoni euro võrra. 2020. aastal laekub omavalitsustele tulubaasi täiendavalt ligi 55 miljonit eurot varasemast rohkem.  

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: