Eesti teaduse tippkeskuste juhid: teaduses tuleb hinnata tulemust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Maarja Kruusmaal on käes biorobootika keskuse kilpkonnaroboti U-CAT eelkäija.
Maarja Kruusmaal on käes biorobootika keskuse kilpkonnaroboti U-CAT eelkäija. Autor/allikas: Vallo Kruuser/Horisont

Tööajatabel pole tõhus viis mõõta teadlase tööd, leiavad Eesti tippteadlased ühisavalduses. Teadustöö rahastajad peaksid muutma teadustöö tulemuse viise ning mõistagi peaksid teadlased saadud raha kasutama heaperemehelikult.

Teaduse tippkeskuste juhtide ühisavaldus:

Läinud nädalad on tõstnud tähelepanu alla teadlaste rahastamise ning teadusrahade ausa kasutamise teemad. Europrojektide aruandluse ümber puhkenud skandaal annab meile tõuke iseenda tegevuse kriitiliseks hindamiseks ning kätkeb endas võimalust teha teadustegevuse korraldamiseks paremaid otsuseid.

Teadlase tööd, nagu igat teistki, hinnatakse tulemuse järgi. Selleks võib olla uus ravim, tõestatud teoreem, parem teadmine, kust me põlvneme või aku, mis meie telefoni külma ilmaga kauem laetuna hoiab. Teadusartikkel pole muud kui nende tulemuste avaldamine, aga teadustulemus võib olla ka tööstusomand või idufirma. Teadusprojekti aruandlus peaks tagama, et maksumaksja raha on parimal moel kasutatud uute teadustulemuste saamiseks.

Aruandlus, aga, on aja jooksul muutunud toetavast takistavaks. Me mõõdame isegi veeldatud heeliumi kogust töötundides, põhjendame kirjalikult miks avalikul teabepäeval söödi plaanitust rohkem küpsiseid, või miks hakkas teadlane projekti kallal tööle enne selle alguskuupäeva.

Anname aru, miks üheksa aasta vanuse auto bensiinikulu kilomeetri kohta oli suurem kui tehasenäitaja. Lennukipileti ostmiseks aga peame kuulutama välja riigihanke, mis tihtilugu tähendab päevade kaupa kirjavahetust kolme pakkujaga, muutuvate lennuhindadega ja alghinnast olulisemalt kallima tulemusega.

Teadlase tulevik on ebakindel sest tema ja tema meeskonna töökoht sõltub vaid tema projektitaotluste edukusest. Tegelikult on tegemist teadlaste  ebavõrdse kohtlemisega. Ükski teine avaliku sektori töötaja ei pea oma pere toitmiseks kirjutama 10% õnnestumistõenäosusega uurimistoetusi.

Samas loeme oma töötunde, millest me tööajatabelisse sisestame ainult osa, sest ületunde ju keegi niikuinii kinni ei maksa. Tööajatabelid ise on väheefektiivne meede teadlase töö mõõtmiseks. Hinnata tuleb töö tulemust mitte selleks kulutatud aega.

Uute bürokraatlike ja vähetõhusate meetmete lisamine teadlaste aina täpsemaks kontrollimiseks ei taga maksumaksjale paremat teadustulemust. Lahendus on projektipõhisuse vähendamine, et ennast juba rahvusvahelises konkurentsis tõestanud teadusgruppidel oleks võimalus rahulikult tööd teha.

Maksumaksjal ei ole vähegi kasu malekellaga teadlaste aja mõõtmisest vaid ikkagi paremast ravimist, keskkonnasäästlikumast masinast, kiiremast arvutiprogrammist või uuest tõlgendusest, kuidas meie keel ja mõtlemine seotud on.

Kutsume rahastajaid muutma aruandluse põhimõtteid ja kujundama teaduse rahastamist jätkusuutlikumaks. Soovime ka, et kõik teadlased mõistaksid:  maksumaksja raha tuleb kasutada heaperemehelikult ning ühe eksimus heidab varju ka teistele.

Avaldusele on alla kirjutanud Eesti teaduse tippkeskuste nõukogu liikmed  Andres Metspalu, Mare Kõiva, Ülo Niinemets, Maarja Kruusmaa, Jarek Kurnitski, Martti Raidal, Urmas Nagel, Tanel Tenson, Enn Lust.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: