Tarmo Soomere võrdles teaduste akadeemiat nõustava närvivõrgustikuga ({{commentsTotal}})

{{1422427401000 | amCalendar}}

"Ühiskonnas toimuva taustal on meeldiv tõdeda usaldust teadlaste vastu," ütles akadeemik Tarmo Soomere oma tänases inauguratsioonikõnes. Nii tema kui teistes tseremoonial kõlanud kõnedes rõhutati Eesti Teaduste Akadeemia kui institutsiooni olulisust parlamendi ja valitsuse nõustamisel Eesti kujunemisteel teadmistepõhiseks ühiskonnaks.

Täna pärastlõunal toimus Eesti Teaduste Akadeemia presidendi inauguratsioon. Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere vaatas oma kõnes tagasi muudatustele, mille akadeemia on läbi teinud viimastel aastatel. Ta tõdes, et mitmed neist muudatustest on ulatunud juurteni. See on olnud teadusvaldkondade juhtimisest teadusrahadeni.

"Meie suurim tugevus on arvamuste paljusus, seda aga ainult siis, kui seda toetab tolerantsus eriarvamuste suhtes," ütles Soomere rõhutades akadeemia rolli riigi nõustamisel teaduse valdkonnas.

Soomere tuletas akadeemikutele meelde, et Eesti riigi, selle asutuste nõustamine, nõudlikule ja teadlikule lugejale populariseerivate artiklite kirjutamine – neid tegevusi peaks iga teadlane pidevalt tegema, et akadeemia saaks täita oma rolli ühiskonnas.

Soomere võrdles akadeemiat nõustava närvivõrgustikuga, mis tagab kogu teadmistepõhise ühiskonna toimimise. Teadus on oluliste otsuste alusmaterjal, kas seda küsitakse või mitte – seda peab akadeemia andma, rõhutas Soomere. "Selliste otsuste tegemisel on vaja mitte ainult tipptasemel teadust, vaid ka pikaajalist kogemust analoogsete probleemidega ning sotsiaalset närvi," märkis Soomere.

"Närvivõrgustiku" käivitamiseks on oluline luua sobiv karkass. Selle tarvis kasutatakse akadeemia arengukavas nime süvauuringute instituut. See ühendab erinevate valdkondade tippteadmist ning säilitab teadusliku täpsuse ja mõtteselguse nõustamisel ja otsuste tegemisel.

Tarmo Soomere tuletas Eesti teadlastele meelde aadellikkust. Aadellikkus on mitmetähenduslik sõna, mis teaduses tähendab vastutuse võtmist, mitte andmist, sõltumata päevapoliitikast, arutles Soomere. Ta soovitas akadeemikutele, et alati tasub seisatada ja mõelda, millist nõu annaksid aadellikult toimivad tippteadlased. "Akadeemikutel on kohustus olla akadeemilise maailma vedur," sedastas akadeemia president.

Normaalses ühiskonnas ei pea akadeemia olema probleemide algataja, nentis Soomere, kuid akadeemia ei tohi aga jätta asju viltu minema. "See tähendab, et akadeemikud peavad tulema välja oma mugavustsoonist, olema proaktiivsed ja miks mitte ka provokatiivsed."

Akadeemik Tarmo Soomere valiti akadeemia presidendiks mullu 15. oktoobril. Inauguratsiooni päev on ajalooliselt tähendusrikas - 28. jaanuaril 1938. aastal asutati riigihoidja dekreediga Eesti Teaduste Akadeemia. Akadeemia eelmine president Richard Villems, kes oli president aastatel 2004-2014, vannutati ametisse täpselt samal päeval kümme aastat tagasi.

Akadeemik Tarmo Soomere on Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi juhtivteadur, lainetuse dünaamika labori juhataja ning alates 2005. aastas rannikutehnika professor.

Tarmo Soomere lõpetas Kohila keskkooli 1974. aastal ning asus õppima matemaatikat Tartu riikliku ülikooli matemaatikateaduskonnas. Sealt läks ta 1977 üle Moskva riikliku ülikooli mehhaanika-matemaatikateaduskonda. Ta spetsialiseerus diferentsiaalvõrranditele.

Pärast ülikooli lõpetamist jätkas ta 1983. aastani õpinguid aspirantuuris okeanoloogia erialal Moskvas P. P. Širšovi nim okeanoloogia instituudis. 1984 kaitses ta kaitses seal füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi ja olles aasta varem asunud Tallinnas tööle mereuurijana. Soomere on kaitsnud Tartu ülikoolis matemaatikadoktori kraadi aastal 1992.

Laiemale avalikkusele sai Soomere tuttavaks 2005. aastal kui teavitas üldsust jaanuaritormi tulekust. Tema teadustööd ning tegevust teaduse populariseerimise vallas on tunnustatud mitmete auhindade ja tunnustustega. Tarmo Soomere on muu hulgas valitud Postimehe Aasta Inimeseks (2005), James Cooki Ülikooli auprofessoriks (2010), ta on pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinna (2011) ning teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul (2013).

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: