EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd ({{commentsTotal}})

Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi. Autor/allikas: AAAS

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Peamise koostöö vähenemise põhjusena näevad ameerika ja itaalia teadlased eesotsas Alexander Peterseniga USA-s asuvast California Merced ülikoolist tööjõu vaba liikumist. Paljud laiema koostöövõrgustikuga teadlased siirdusid piiride avanedes lääneriikidesse. Nende kodumaale jäänud kolleegidel puudusid aga koostöö edendamiseks vajalikud kontaktid.

"Võimalus maailma näha on teaduses tähtis. Seega ei üritame me kohe kindlasti öelda, et liikuvuse kasv on halb. Me osutame, et sellel võib olla ebasoovitavaid kõrvalmõjusid. Noorteadlastele tuleb pakkuda lahkumiseks võimalusi. Kuid samal ajal tuleb kindlustada, et neil oleks põhjus tagasi tulla," sõnas Petersen ERR Novaatorile antud intervjuus.

Samale viitas Euroopa teadusülikoolide liidu peasekretär Kurt Deketelaere ajakirjas Nature. Paralleelselt Euroopa teadusruumiga ühinemisega ei tugevdanud uued liikmesriigid piisavalt riigisisest teadusruumi. "Kui nad oleksid seda teinud, oleksid nad näinud palju rohkem ajude ringlust, vähem ajude väljavoolu ja neil oleks olnud palju paremini töötav teadussüsteem," laiendas Deketelaere.

Numbrimäng
Töörühma analüüs tugineb aastatel 1996–2012 avaldatud miljonite teadustöödele ja Euroopa Liidu kõrgelt haritud tööjõu liikumist peegeldavale statistikale. Näitajaid võrreldi Euroopa Liitu mitte kuuluvate majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni liikmesriikidega. Tulemused on riigiti küllaltki erinevad. "Lisaks nende suurusele sõltub see ka nende teadussüsteemi tõhususest," selgitas Petersen.

Näiteks Küprose teadlaste sulest ilmus tänu ühises teadusruumis viibimisele 2012. aastal piiriülese koostöö tulemusena 35 protsenti rohkem artikleid, Ungaris aga 60 protsenti vähem. Lähiriikidest kannatas ajude väljavoolu tõttu kõige rohkem Läti ja Leedu. Sirgjoonelise hinnangu kohaselt koos välisautoritega avaldatud teadustööde hulk olnud aastal 2012 riikides vastavalt 71 ja 30 protsenti suurem. See taandub ligikaudu 500–700 täiendavale teadustööle. Eesti puhul oli vahe 13 protsenti ehk välisautoriteta kirjutatud teadustööde arv jääb alla saja.

Ajalehele Postimees saadetud kommentaaris leidis aga Eesti Teadusagentuuri esimees Andres Koppel, et "kootöös avaldatud teadusartiklite osakaal ületas (Eesti puhul) Euroopa riikide keskmist juba enam kui kümme aastat tagasi" ja nende arv moodustas 2016. aastal kõigist avaldatud artiklitest 67 protsenti.

Mõõdikute küsimus
Bibliomeetriaekspert Jüri Allik nentis ERR Novaatorile, et piiriülese koostöö uurimine on keeruline. Eri riikidest pärit autorite arv ühel artiklil pole ainus selleks sobiv mõõdik. "Näiteks Eesti teaduse algaastatel 1990. aastatel torkas silma, et tippu jõudnud artiklite seas polnud praktiliselt neid, kus Eesti teadlased oleksid olnud juhtrollis või lausa ainsad artikli autorid. Selle perioodil oli piiriülene koostöö kindlasti väga suur, kuid mitte kõige tervislikum," tõi akadeemik näite.

Hilisemal perioodil piiriülese koostöö indeksid Eesti jaoks langesid, kuid see oli kindlasti hea näitaja. "Eesti teadus suutis ka üksinda ja iseseisvalt oluliste tulemusteni jõuda," lisas Allik.

Petersen kinnitas, et koostöö määra hindamiseks on peale avaldavate artiklite autorite päritolu riigi uurimisele ka teisi võimalusi. Kuid statistilises mõttes on tegu ühe kõige paremini analüüsitava näitajaga. Alliku sõnul ei pööratud aga töös piisaval tähelepanu teaduspublikatsioonide "turul" toimuvate muudatustele. Samuti on lihtne ajude väljavoolu kõrvale leida teisi tegureid, mis võisid koostööd vähendada. Näiteks Euroopa Liidu rahastuse saamine võib vähendada motivatsiooni teha ühise eesmärgi nimel koostööd oma lähinaabritega.

Helgema tuleviku suunas?
Petersen märkis analüüsi põhjal, et uurimuse põhijärelduse kõrval võib rääkida Euroopa teadusruumis ajude väljavoolu asemel üha rohkem ka ajude ringlusest. Seda isegi uute liikmesriikide puhul. "Kõrgel haritud tööjõud liigub läänest itta. Me ei saa hetkel öelda, kas tegu on pikalt välismaal töötanud koju siirduvate teadlastega või leiab lääne kõrgelt haritud tööjõud idas rakendust. Igal juhul teadmised liiguvad ja see on oluline," laiendas professor. Seda võib pidada julgustavaks märgiks Euroopa teadusruumi kasvavast lõimumisest.

Kasvavale integratsioonile viitas uurimusele vastuseks ilmunud seisukohavõtus ka Euroopa Komisjoni eestkõneleja. Viimastel aastatel on riikidevaheline koostöö kasvanud aastas 7,8 protsenti. Ühise teadusruumi idee näib seega töötavat.

Viis aastat Itaalias töötanud Petersen leidis samas isiklikult kogemusele toetudes, et Ida-Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks on veel mitmeid viise. "Minu kolleegid olid ajal, kui ma Itaaliasse siirdusin, valiku suhtes päris üllatunud. Ja ma ei teinudki seda raha pärast. Itaalia oli konkurentsivõimeline töölepingu pikkuse pärast. Töökoha kindlusele pole seni eriti tähelepanu pööratud, kuid stabiilsus on noorteadlastele tegelikult äärmiselt oluline," mõtiskles professor.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: