Ülevaade ja graafikud: mida asuvad teadlased 2020. aastal uurima ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vana aasta lõpuga sai selgeks, et 2020. aastal saavad rahastuse 114 uut granti.
Vana aasta lõpuga sai selgeks, et 2020. aastal saavad rahastuse 114 uut granti. Autor/allikas: Tartu Ülikool

Vana aasta lõpuga sai selgeks, et 2020. aastal saab rahastuse 114 uut granti. Need teadustööd aitavad näiteks paremini kasutada digiandmeid vasikate haiguste avastamisel, leida võimalikult varajasi Parkinsoni tõve arenemisele viitavaid tunneuseid ning mõista, milline oli Eesti keskkonnaliikumise ideoloogia ja praktika 20. sajandil.

Toetuse saab 21 järeldoktori-, 23 stardi- ja 70 rühmaprojekti kogumahus 18 795 640 eurot ühe aasta kohta. Kuna projektid kestavad kuni viis aastat tähendab, et nende projektide jaoks on viie aasta peale kokku ette nähtud umbes 73 miljonit eurot.

2020. aastal alustavatest projektidest 58 on loodusteaduste, 20  tehnika ja tehnoloogia, 14 arsti- ja terviseteaduste, 4 põllumajandusteaduste ja veterinaaria, 7 sotsiaalteaduste ning 11 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.

Siin on näited erinevates valdkondades saadud grantidest 

Käitumuslikud ja sotsiaalsed biomarkerid vasika haiguste avastamisel

Veisekasvatuse digitaliseerimine loob uusi võimalusi haiguste avastamiseks vasikatel. Lauda automaatseadmed koguvad andmeid vasika söötmis- ja aktiivsuskäitumise kohta, võimaldades haiguse avastada enne kliinilisi sümptomeid. Et mõista paremini seoseid haiguse esinemise ja käitumise vahel, võrreldakse farmitehnoloogiaga vasika käitumismustreid ja sotsiaalsust haigusi iseloomustavate markeritega. Tekkiv teadmine on sisendiks senisest kiiremale haiguste avastamisele ja laiemalt efektiivsemale vasikakasvatusele.


Perifeerse närvisüsteemi haaratus Parkinsoni tõve korral

Parkinsoni tõbi põhjustab progresseeruvat liigutushäiret värina, aegluse ja kohmakusega ning lisaks mittemotoorseid sümptomeid, sh psühhiaatrilised ja autonoomse närvisüsteemi häired. Haiguse põhjuseks on dopamiini defitsiit peaajus, kuid siiski ei ole selle kroonilise haiguse vallandumist ja progresseerumist määravad mehhanismid päris selged.

Uuringu eesmärk on kinnitada hüpoteesi, et Parkinsoni tõbi on süsteemne haigus, mille puhul on lisaks kesknärvisüsteemile haaratud ka perifeerne närvisüsteem hulginärvikahjustusena. Selleks hinnatakse perifeersete närvide kahjustuse kliinilisi avaldusi ja uuritakse neurofüsioloogiliste meetoditega nii Parkinsoni tõvega patsientidel kui ka loomeksperimendis, et leida haiguse diagnostilisi ja progresseerumisele viitatavaid varajasi tunnuseid.


Innovatsiooni komplementaarsused ja tootlikkuse kasv

Kiireneva tehnoloogilise arenguga on kaasnenud tootlikkuse lõhe kasv tippettevõtete ja ülejäänute vahel. Projekt uurib tegureid, mis kujundavad tehnoloogiliste uuenduste mõjusid ettevõtete tootlikkusele.

Töö keskendub peamiselt tehnoloogiliste ja organisatsiooniliste uuenduste koostoimeefektidele ning annab teadmisi ettevõtete võimekuste parandamiseks erinevate innovatsioonitüüpide edukal kombineerimisel, võttes arvesse nende senist arenguteed.


Sademeveesüsteemide detsentraliseeritud reaal-aja juhtimise platvorm kliimakindlates tarkades linnades (DEPART)

Kliimamuutuste kohanemise arengukava järgi suureneb intensiivsete vihmade esinemissagedus Eestis 2030. aastaks kolm korda. See toob kaasa märkimisväärse koormuse kasvu olemasolevatele sademeveesüsteemidele, suurendades üleujutuse ja puhastamata reovee loodusesse juhtimise riski. Projekti käigus luuakse uus interdistsiplinaarne tarkade sademeveesüsteemide juhtimisplatvorm, mis võimaldab muuta olemasolevad süsteemid automaatselt juhitavaks ja kasutada süsteemi mahtu efektiivsemalt kui täna. 


Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktikad

Käimasolevad diskussioonid ressursikasutusest, elurikkusest ja eestlaste metsaintenditeedist jätavad vahest mulje, et keskkonnaga seotud muredel on pigem rahvuslik, mitte globaalne iseloom. Emotsionaalsetest vaidlustest ja arvamustest saab sageli paremini aru, kui mõista nende ideoloogilisi, ajaloolisi ja rahvusvahelisi tagamaid. Projekt pakub kohaliku loodusluse analüüsi rahvusüleses kontekstis, päevakajaliste teemade inter- ja transdistsiplinaarset eritelu keskkonnahumanitaaria perspektiivist ning teaduspõhiseid argumente vajalike otsuste tegemiseks avalikus sektoris. 


Funktsionaalsed makrotsüklid ravimite avastamiseks ja nende transpordiks

Vees lahustumatute või inimorganismis piiratud stabiilsusega ravimite transportijatena saab kasutada makrotsükleid ehk suuri õõnsaid tsüklilisi molekule, mis käituvad konteineritena teistele molekulidele. Makrotsüklite õõnsustesse on võimalik siduda huvipakkuvad ravimimolekulid ja need siis makrotsükli sees inimorganismi transportida. Projektis uuritavate makrotsüklite puudus on nende paindlik struktuur, mis ei võimalda ravimil tsükli sees stabiilselt kinnituda. Projekti eesmärk on muuta tsüklite struktuur fikseerituks, et ravim kinnituks tugevalt ja seda oleks võimalik efektiivselt manustada. Samuti võimaldab projekt koguda informatsiooni uute ravimite arendamiseks.


Lisaks 114 uuele alustavale projektile jätkub 2020. aastal 189 varem alanud personaalse ja 34 institutsionaalse uurimistoetuse projekti, seega on uurimistoetuste maht 2020. aastal kokku ligikaudu 42,9 miljonit eurot.

Käivitunud on ka neli arendusgrandi projekti ja järgmisel aastal käivitub veel neli. Kaheksa arendusgrandi maht kokku on 760 tuhat eurot. Arendusgrandi eesmärk on eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogia siiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: