Akadeemia president Tarmo Soomere märkis, et kandidaatide sõelumine võttis neli tundi. "Kõik need 20 kandidaati on tippteadlased, kes on nähtavad kaugele väljapoole Eesti piire. Kuna akadeemilistel valimistel pole kindlaid ega piisavaid tingimusi, vaid eelkõige on aluseks see, kuidas meie valik tugevdab akadeemiat, Eesti teadust ja Eesti konkurentsivõimet tervikuna, sünnib see valik siin kohapeal saalis," selgitas akadeemik. Lõpliku otsuseni jõudmiseks kulus neli hääletusvooru.

Erinevalt 2016. aastal toimunud valimistest suudeti täita kõik vabad kohad. Eelmisel korral polnud asi Soomere sõnul akadeemikute otsustusvõimetuse taga. Kandidaadid ei erinenud teistest piisavalt palju. "See ei tähenda tagasi lükkamist. See tähendab, et otsust pole veel sündinud," laiendas Soomere.

Ideaalne akadeemik peab olema Soomere sõnul tänapäeval universaalselt hea teadlane, tugev organisaator, selge jutu, hea sule ja ühiskondliku närviga. "Neid ei ole kunagi ühes inimeses optimaalsel moel koos. See teeb valiku raskeks. Kõik on mingis kategoorias äärmiselt tugevad," sõnas professor.

Järgmisel aastal kaalutakse akadeemiku sõnul uute välisliikmete valimist ning hiljemalt 2020. aastal on põhjust rääkida taas Eesti akadeemikute ridade täiendamisest.

Uued akadeemikud:

Marco Kirm - akadeemik täppisteaduste alal

Marco Kirm Autor: Postimees/Scanpix

Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika professor, uurib Laia keelutsooniga materjalide kiiritusfüüsikat. Lisaks tegeleb ta haruldaste muldmetallide ioonidel põhinevate optiliste materjalide uurimisega.

Jarek Kurnitski - akadeemik inseneriteaduste alal

Eeva Esse koos professor Jarek Kurnitskiga arutamas magalarajoonide ehituse üle. Autor: Margo Siimon/Luxfilm

Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor ja Aalto Ülikooli dotsent. Teadlane, kes teab ja veab eest kõike, mis on Eestis seotud energia- ja ressursitõhusa ehitusega. Oma teadustöös katsetab ta, kuidas ehitada liginullenergiahooneid ning kuidas renoveerida vanu maju mitte ainult energiatõhusateks, vaid suisa liginullenergiahooneteks. Tema teadustööd kajastas ETV teadussaade "Uudishimu tippkeskus" mullu sügisel: "TTÜ teadlaste väljakutse: teha vanast paneelmajast liginullenergia maja"

Kalle Kirsimäe - akadeemik geoloogia alal

Professor Kalle Kirsimäe Autor: Postimees/Scanpix

Tartu Ülikooli geoloogia ja mineraloogia professor, uurib, kuidas näiteks kaevandus- ja energiatööstuse jääke saaks keskkonnatehnoloogias ära kasutada. ETV teadussaatele "Uudishimu tippkeskus" rääkis ta, kuidas võiks kõige paremini kasutada põlevkivituhk, mis praegu on lihtsalt jääde. Lisaks oli Kirsimäe rahvusvahelise uurimisgrupi eestvedaja ning nad uurisid Maa vanimaid teadaolevaid, kahe miljardi aasta vanuseid soolalademeid, mis avastati sügavpuurimisel Karjalas, Venemaal. Ligi kolme kilomeetri sügavusele mattunud settekivimite analüüs aitab kirjeldada kunagisi planeedi esimesi ookeane ning hapnikurikka atmosfääri teket. Pikemalt saab sellest lugeda artiklist "Maa vanimad soolad jutustavad loo hapnikulise atmosfääri tekkimisest"

Anne Kahru - akadeemik ökotoksikoloogia alal

Anne Kahru oma kolleegide kingitud musta mändi KBFI õuele istutamas. Autor: Tiit Saluvere

KBFI juhtivteadur, on juba praegu Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor. Anne Kahru uurib ökotoksikoloogiat ehk seda, kuidas meid ümbritsevas keskkonnas olevad ained võivad inimese tervist ja muud elusloodust mõjutada. Professor Kahru oli akadeemikukandidaat ka kahe aasta eest, mil ERR Novaator tegi temaga persooniintervjuu: "Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''

Tiit Tammaru - akadeemik inimgeograafia alal

Tiit Tammaru Autor: ERR

Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor, uurib tänapäeval väga aktuaalset teemat: inimeste rännet ja segregatsiooni Euroopa linnades. Näiteks oskab tema vastata küsimusele, miks eesti ja vene kogukond Lasnamäel päriselt ei lõimu või eesti ja vene laste ning noorte vahel on "tarad". Neil teemadel rääkis ta ka mullu ETV teadussaates "Uudishimu tippkeskus".

Anu Realo - akadeemik kultuuriteaduste alal

Anu Realo kevadises Hollandis. Autor: Erakogu

Tartu Ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor, Warwicki Ülikooli kaasprofessor, oskab näiteks vastata küsimusele, kes on õige eestlane. Realo peamised uurimisteemad on isiksuse seadumused, emotsioonid, sotsiaalne kapital, väärtused ning subjektiivne heaolu. Tema hiljutised uurimistööd hõlmavad ka kultuuri ja geenide mõju isiksuse kujunemisele. Kolme aasta eest tegi ERR Novaator Anu Realoga persooniloo: "Tippteadlane Anu Realo: olen tippu jõudmiseks 10 000 tundi tööd teinud"

Tiina Randma-Liiv - akadeemik ühiskonna- ja riigiteaduste alal

Tiina Randma-Liiv Autor: Praxis

Tallinna Tehnikaülikooli halduspoliitika professor, uurib riigivalitsemise reforme, fiskaalkriisi mõju riigivalitsemisele ning valitsemist üleminekuriikides.

Akadeemikute ülesanne on anda ühiskonnas nõu teadusuuirnguteks ning teaduspõhiseks otsustamiseks. Samuti aitavad akadeemikud korraldada uuringuid ning ühtlasi teevad viimastel aastatel palju teaduse populariseerimiseks.

Akadeemikud esindavad kõiki Eesti teadusvaldkondi ning see staatus on eluaegne. Kui mõnes valdkonnas peaks mõni akadeemik lahkuma igavestele teadusaasadele, valitakse tema asemele uus, kuid võidakse valida ka varem, kui näiteks konkreetse valdkonna akadeemikud on juba eakad ega suuda oma valdkonda piisavalt aktiivselt esindada.

Akadeemikutele on ette nähtud ka tasu, mis jagatakse võrdselt kõigi akadeemikute vahel ning see on paarisaja euro lähedal.