Isiksusepsühholoogid koondavad isiksuseomadused ehk –seadumused nn suurde viisikusse (The Big Five): neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Neid seadumusi on võimalik hinnata, vähemasti teatud määral, ka ilma inimest tundmata. Anu Realo, mida teie töökabinet võiks võõrale teie kohta rääkida?

Võõrale pilgule võiks minu kabinet rääkida sellest, et ma olen suhteliselt meelekindel ja korda armastav inimene, sest minu laud on puhas ja raamatud on väga korralikult riiulisse paigutatud.

Teiselt poolt, kui vaadata raamatute valikut – ma jagan seda kabinetti oma abikaasa Jüri Allikuga – siis ilmselgelt on tegemist inimestega, kes tunnevad huvi akadeemilise tegevuse ja teaduse vastu. See märgib enamasti keskmisest kõrgemat avatust. Kui inimestel on riiulis palju raamatuid ja mitte ainult ilukirjandust, siis üldiselt viitab see nende avatumale meelelaadile.

Minu vana kabineti seinal Tiigi tänaval oli ka hiiglaslik vanaaegne National Geographic’u maailmakaart. Ka see rääkis kindlasti keskmisest kõrgemast avatusest ja valmisolekust rännata ringi ning tunda huvi teiste maade ja kultuuride vastu. Uude kabinetti Näituse tänaval see kaart kahjuks ei mahtunud. Nüüd on see hoopis mul kodus seinal.

Väga meelekindlatest inimestest pidavat lihtsalt saama töönarkomaanid ja perfektsionistid. Kas ka need sõnad teid kuidagi iseloomustavad?

Ei, nii meelekindel ma õnneks ei ole. Aga kohusetundlikkus ja sihikindlus on küll need omadused, mis mind kirjeldavad ja mis mulle edu on toonud.

Kevadel oli Amsterdamis suur rahvusvaheline psühholoogiakonverents, kus maailma üks mõjukamaid psühholooge Terrie Moffitt rääkis sellest, kui tähtis on enesekontroll. Koos oma abikaasa Avshalom Caspi ja kolleegidega on ta kestvusuuringute abil näidanud, et lapseeas tugevama enesekontrolliga inimestel läheb elus üldiselt paremini. Selle taga on filosoofiline ja ka poliitiline idee, et enesekontroll ei ole nö kivisse raiutud isiksuse seadumus, mida ei ole võimalik hiljem muuta. Selle käsitluse järgi on enesekontroll peaaegu sama, mis tahtejõud, mida me kõik saame arendada nii endas kui oma lastes.

Minu ema kasvatas seda minus väga hästi: kui sa oled alustanud oma tegevust, siis sa viid selle ka korralikult lõpuni; sa oled järjekindel, ega anna alla kui teele kerkivad takistused. Olen selle eest emale väga tänulik.

Keskkooli lõpetasite kuldmedaliga, bakalaureuse sotsioloogias ja magistri psühholoogias cum laude’ga. Doktorikraad psühholoogias summa cum laude. Olete kindel, et te siiski liiga meelekindel ja perfektsionist ei ole?

Ei ole, ma olen selles täiesti veendunud! Tööd olen ma ikka pidanud tegema, aga kokkuvõttes on see kõik tulnud suhteliselt lihtsalt.

Kui Malcolm Gladwelli kuulsat teooriat rakendada, olen ma oma 10 000 tundi ja rohkemgi tööd täis teinud. Gladwelli sõnul ei piisa vaid andekusest, et mistahes erialal või tegevuses edu saavutada, vaja on ka esmalt 10 000 tundi pühendunult harjutada või töötada. Paljud sellesse ei usu, aga minu meelest on see kena selgitus, miks võrdsete võimetega inimestest mõned jõuavad kaugemale kui teised.

Enda teadlasekarjääri puhul pean äärmiselt oluliseks ka Eestist eemal oldud aastaid. Järeldoktorantuuri tegin Leuven’i ülikoolis Belgias. Belgias ja Hollandis olen teadusega tegelenud kokku ligi kolm aastat, lisaks pool aastat Rootsis ja uurimistöö Islandil. See on andnud mulle hindamatu kogemuse töötamaks oma eriala teiste tippteadlastega ja nägemaks teaduse erinevaid perspektiive. Eesti on minu kodu, aga teaduse tegemise mõttes on hädavajalik aeg-ajalt ka ära käia, et siis jälle uute ideedega tagasi tulla.

Anu Realo kevadises Hollandis. (Allikas: Erakogu)

Saabusite äsja loominguliselt vaheaastalt Hollandi edasijõudnud uuringute instituudist NIAS-ist. Mille uurimisele te seal keskendusite?

See puudutab minu uurija-professori perioodi uurimustööd: isiksus, geenid, tervis ja heaolu. Me püüame oma uurimisrühmaga analüüsida nende nähtuste omavahelisi seoseid: kas ja kuidas mängivad isiksuse seadumused rolli meie tervisliku seisundi kujunemisel; kas ja kuivõrd määravad need omadused selle, kui õnnelikuks inimene end peab; kuidas geenid võiksid olla seotud isiksuse omaduste väljakujunemisega ja heaoluga?

Oleme oma mitmes töös juba näidanud, et inimeste isiksuste seadumused on seotud nende heaolu, toitumiseelistuste ja tervisliku seisundiga. Hiljutises töös näitasime, et vähem neurootilistel inimestel esineb näiteks väiksema tõenäosusega maohaavandeid. Madalama meelekindluse ja kõrgema neurootilisusega inimestel kipub kõiksuguseid terviseprobleeme, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguseid, olema palju rohkem kui teistel. Kas see toimub läbi teatud käitumiste või mõjutab isiksus meie füsioloogilist süsteemi või on põhjused muus, on veel täpselt teadmata ja vajab edasist uurimist.

Käitumisegeneetikast ja kaksikute peal läbi viidud uuringutest me teame, et isiksuseseadumused on pärilikud ligikaudu 50-60 protsendi ulatuses. Ent ükski ülegenoomne assotsiatsiooniuuring ei ole veel seoseid isiksuse seadumuste ja konkreetsete geenivariantide vahel veenvalt näidanud. See on suur mõistatus, mida püütakse lahendada. Usun, et lähikümnendil juba selgub, kas me suudame nö näpu peale panna konkreetsetele geenidele või erinevatele geenikombinatsioonidele, mis määravad isiksuse seadumusi.

Kas see tähendab, et kauges tulevikus on võimalik last planeerides lisaks tema soole määrata kalli raha eest ka tema isiksus?

Ei, nii lihtne see ei ole. Seda ma ei usu.

Millised on teie enim viidatud teadustööde järeldused, mis teile edu on toonud?

Meie teadustööde üks oluline järeldus on, et kultuuride vahelised erinevused inimeste isiksuse seadumustes on palju väiksemad, kui inimesed seda endale ette tahavad kujutada ja arvavad. See tähendab, et kui näiteks väärtused ja suhtlusmustrid on tõesti kultuuri poolt vormitud, siis viit peamist isiksuse seadumust – neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust – kultuur märkimisväärselt ei mõjuta.

Hästi viidatud on ka meie rahvusliku iseloomu stereotüüpide uuringud. Me näitasime, et inimeste arvamused selle kohta, millised on tüüpilised teiste kultuuride esindajad ei lähe absoluutselt kokku nende inimeste tegelike isiksuse seadumustega. Kui me arvame, et lõunamaalased on väga ekstravertsed ja tulised ning põhjas elavad inimesed on introvertsed ja flegmaatilised, siis me räägime kultuurinormidest ja kommunikatsioonimustritest mitte aga nende inimeste tegelikust loomusest. Uuringud näitavad, et pigem kipub olema vastupidi: hoopis lõunas elab rohkem loomu poolest introverte ja põhjas ekstraverte.

Kolmas, mille poolest meie uurimisrühma hästi tuntakse, on kultuurimõõtmete alased uuringud eesmärgiga seletada ning kirjeldada nii kultuuridevahelisi kui kultuurisiseseid erinevusi ja sarnasusi.

Meie oleme tegelenud individualismi-kollektivismi uurimisega, mis on üks enim kasutust leidnud populaarne kultuurimõõde. Me oleme sinna juurde sidunud veel ka sotsiaalse kapitali teema. Olime ühed esimesed, kes näitasid, et individualistlikemates kultuurides on inimestel rohkem sotsiaalset kapitali, kuigi võiks arvata vastupidist.

Samuti tegeleme piiravuse-lubavuse uurimisega, mis näitab, kuivõrd rangelt on inimeste käitumine erinevate kirjutatud ja kirjutamata seaduste abil paika pandud.

Mida need uuringud Eesti jaoks tähendavad?

2011. aastal teadusajakirjas Science ilmunud piiravuse-lubavuse uuringust tuli välja, et 2000ndate aastate alguses oli Eesti üks lubavamaid maid maailmas.

Nüüd on meil peagi välja tulemas uus artikkel, kus me uurime piiravuse-lubavuse ajalist stabiilsust ning seda, kas ja kuivõrd esinevad piiravuse-lubavuse määras kultuurisisesed erinevused. Kasutades sealjuures kaht suurt Eesti elanike suhtes sotsioloogiliselt esinduslikku valimit, mis on kogutud vastavalt 2002. ja 2012. aastal. Taoline piiravuse-lubavuse ajalise stabiilsuse uurimine on tõepoolest maailma mastaabis unikaalne ettevõtmine, eriti kui arvestada asjaolu, et teadaolevalt ei ole kusagil mujal esinduslikel valimitel piiravuse-lubavuse uuringuid senimaani läbi viidud.

Me näeme, et võrreldes 2002. aastaga on normid ja reeglid Eesti ühiskonnas rohkem paika loksunud. Nii võib öelda, et Eesti on muutunud võrreldes aastatuhande vahetumise perioodiga õige pisut piiravamaks. Samas globaalsel skaalal, võrreldes Pakistani või Malaisiaga, oleme endiselt pigem maa, kus normid on lõdvemad ja nendest üle astumine on lubatud, seda ei panda pahaks. Meil on oma igapäeva käitumistes ja tegevustes palju rohkem vabadust kui paljudes muudes maailma riikides. Samas on liigse lubavuse ohtudeks suurem kuritegevus ning sotsiaalne võõrandumine. Seega, nagu paljude muude asjade puhul ei tasu ka piiravuse ega lubavusega ülemäära liialdada.

Milline on olnud teie karjääri kõige suurem ahhaa-hetk?

Üks nendest on kindlasti seotud eluga rahulolu ja heaolu uuringutega. Varasemad uuringud on näidanud, et eluga rahul olemiseks peab inimene kogema ennekõike palju positiivseid emotsioone. Minnes taas kord 2000ndate aastate Eestisse, me avastasime, et positiivsete emotsioonide küllus ei olnud eluga rahulolu juures üldsegi määrav. Oluline oli hoopis see, et oleks võimalikult vähe negatiivseid emotsioone.

See oli tõeline üllatus, sest kogu valitsev teaduskirjandus rääkis sellest, et tugev positiive emotsioon on see, mis inimeste eluga rahulolu juures ennekõike loeb.

Mind huvitas, kas see on ainult eestlastele omane. Nii analüüsisime Belgia ja Ameerika kolleegidega suurt rahvusvahelist andmestikku. Tuli välja, et selline nähtus on omane eelkõige siirdeühiskondadele, kus inimeste igapäevaelu ei ole majanduslikult kuigi lihtne ja nad peavad igapäevaselt tegelema vähemal või suuremal määral ellujäämisprobleemidega. Sellistes ühiskondades ei ole inimestele niivõrd tähtis, et tal oleks palju rõõmu ja kõik oleks väga hästi. Eluga rahuloluks piisab neil ka sellest, kui asjad ei lähe väga halvasti.

Kokkuvõtvalt näitasime sellega, et need universaalseks peetud seosed eluga rahulolu ning positiivsete ja emotsioonide vahel on tegelikult kultuurispetsiifilised.

Mis teid psühholoogia juures kõige enam köidab?

Mind on alati huvitanud, miks inimesed teevad asju just nii nagu nad teevad, miks nad käituvad teatud viisil, miks tunnevad teatud emotsioone ning kuidas see kõik omavahel seotud on.

See tähendab inimese paremat mõistmist, tema käitumisest ja tundemaailmast arusaamist. Kõik see on minu jaoks äärmiselt köitev ja huvitav.

ERR Novaatoris ilmub juulikuus artikliseeria Eesti naisteadlastest, milles avame Eesti ülikoolides tegutsevate naisteadlaste tööd ja karjäärivalikuid.