Tallinna tehnikaülikooli professor Targo Kalamees võttis aga vastu väljakutse ehitada TTÜ vana ühiselamu ümber ümber liginullenergiahooneks. Seda mitte ainult ehituskunsti katsetamise eesmärgil, vaid ka

Mida tähendab liginullenergia hoone ja kuidas ta erineb energiatõhusast hoonest?

Väljakutse esitanud hoone on Akadeemia tee 5 asuv TTÜ pereühiselamu.

Teadlaste jaoks saab sellest aga katsemaja, mis on täis andureid. Andurid pandi nii tehnosüsteemide kui seinte sisse ning see aitabki teadlastel koguda andmeid maja energiatõhususe kohta.

Majas on kaks trepikoda, millest kumbki saab erineva tehnosüsteemide lahenduse.

Ühe trepikoja katusel on üks suur keskne soojustusseade, teises saab iga elanik ise nuppu keerata ja reguleerida kütet.

Kütteks kasutatavat vett soojendatakse katusel asuvate kollektorite ja päikesesekütte abil. See lahendus peaks ära katma poole aasta tarbevee osalise soojendamise vajaduse. Teisel poolel aastast kasutatakse dušiveest üle jäävat soojust. Kuidas seda tehakse?

Kui inimene käib duši all, siis sealt reoveena lahkuv vesi on ligi 40 kraadi. Samas vesi, mis tuleb majja on külm ning see vajab soojendamist. TTÜ teadlased on välja töötanud Eestis ainulaadse lahenduse, kus majja tulev külm vesi ja reoveena lahkuv soe vesi juhitakse kõrvuti nii, et soe reovesi annab oma soojuse ära külmale tarbeveele.

Renoveerimine 10 korda kiiremaks

Uuenduslik on selle maja juure seegi, et renoveerimine on oluliselt kiirem kui praegused renoveerimistehnikad, kus maja pannakse kuudeks tellingute ja kilede taha ja siis soojustatakse seina. TTÜ praeguses projektis saab aga ühe korruse jagu maja seina võimalik ära soojustada 30 minutiga, seega terve maja fassaadi renoveerimine võtab ehk vaid paar päeva.

See võimaldab näiteks väga hästi soojustada lasteaedu ja koole, mille renoveerimiseks ongi aega vaid mõni nädal. Lähiriikides pole kuskil taolist tehnikat veel kasutatud.

Energiatõhususe aluseks on lähtekoht, et sooja ja energiat ei lastaks tarbetult kaotsi. Paneelmaja puhul kipub soojus plehku panema näiteks paneelide vahedest, mistõttu on just paneelide vahede tihendamine eriti oluline.

Juba on selgunud, et erinevatel tihendamiseks kasutatavatel montaaživahtudel on väga erinevad paisumisomadused ja ka see kui palju õhku nad läbi lasevad.

Praegu tihendatakse paneelmaju pudeliporolooniga (montaaživaht). Oli väga suur üllatus, kui turuliidriks peetud vaht lekkis väga palju, märkis Kalamees.

Tootjafirma esindajad käisid teadlaste täheldatut suisa kohapeal uurimas, sest vahu kvaliteet oli ka neile üllatav. Seega lisaks ehitusinnovatsioonile panustavad panustavad teadlased oma tööga ka tootearendusse.

Teadlaste lahendused kohe kasutusse

Enamik selles katsemajas kasutatavatest lahendustest on võimalik panna ka teistesse renoveeritavatesse majadesse, kinnitab Kalamees. "Seega ei ole praegu asju, mis ei võiks minna laia massi kasutusse."

Kõige kiiremini võiks kasutusse jõuda see välisseina soojustuslahendus. Sarnast suurte paneelidega soojustamist kasutatakse praegu juba Põhjamaades sotsiaalmajade fassaadide renoveerimisel.

Kui igale poole ei saa päikesekollektorit panna, siis heitvee soojustustagastuse lahenduse saab keldrisse ehitada küll.

Teadussaade "Uudishimu tippkeskus" räägib täna laiemalt teadustööst, mis on energiatõhusa ehituse taga. ERR Novaator annab aga vaatamiseks saatelõigu, milles Targo Kalamees näitab katsemajas tehtavat teadustööd.

Mis on Teadmistepõhise ehituse tippkeskus?

See on kuue teadlasrühma koostöö suure uurimisrühma ehk teaduse tippkeskusena. Need teadlased tegelevad hoonete ning ehitatud piirkondade energia- ja ressursitõhususega. Tippkeskus otsib lahendusi nullenergiahoonete ehitamiseks, hoonetes toimuva energiatarbimise ja -tootmise kokkusobitamiseks kesksel energiatootmisega ning ressursitõhususe parandamiseks nii energiatõhususe kui puidu kasutuse lisamise abil.

Tippkesksuse kolmes uurimissuunas töötab kokku kuus uurimisrühma:
- TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühm, Jarek Kurnitski, Targo Kalamees
- TTÜ jõuelektroonika ja tarbimise juhtimise uurimisrühm, Dmitri Vinnikov, Argo Rosin
- TTÜ komposiitmaterjalide uurimisrühm, Meelis Pohlak, Jüri Majak
- EMÜ looduslike ehitusmaterjalide uurimisrühm, Jaan Miljan
- EMÜ hajaenergeetika uurimisrühm, Andres Annuk
- TÜ füüsika instituudi uurimisrühm, Martin Timusk

Täispikka "Uudishimu tippkeskuse" saadet saab vaadata ETVst neljapäeviti pärast "Aktuaalset kaamerat". Arutelu jätkub reedel kell 10 Facebookis teemasidiga #tipukas. Esmaspäeval jätkab saatejuht Eeva Esse arutelu Raadio 2 uudistemagasinsi "Agenda".