Eestis ootab renoveerimist ligi 13 0000 vanemat tüüpi korterelamut. Tänaseks on energiasäästlikuks suudetud muuta vaid 3-4 protsenti elamispindade mahust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tehnikaülikool esitles teisipäeval Eesti kõige energiatõhusamat renoveeritud kortermaja. Ühiselamu välisseinad ja katus kaeti tehases valmistatud soojustuselementidega, mis muudab töö ehitusplatsil märksa kiiremaks ja kvaliteetsemaks.

Katseobjektina mõeldud maja täisrenoveerimisele kulus üle 800 euro ruutmeetri kohta, sellest energiatõhususele läks umbes 300 eurot.

"Praegu me tegeleme sellega, et kuidas seda lahendust teha veel lihtsamaks, mis tooks kaasa ka hinnaalanemise. Siin tehnikaülikool võttis selle vastutuse teha see esimene katsetus enda peal ära ja pärast uuringuid saab juba öelda, milline lahendus on tavalisele korteriühistule lihtsam, odavam, kiirem," selgitas TTÜ ehitusfüüsika professor Targo Kalamees.

Korteriühistute Liidu juhi Andres Jaadla sõnu jäävad praeguste tehnoloogiatega renoveerimise hinnad vahemikku 250 kuni 350 eurot ruutmeetri eest.

"See nö moodulrenoveerimine, sellest on räägitud viimased ma ütlen kuus-seitse aastat ja täna ta on meil kodus olemas. Ja ma arvan, et kui need lahendused siin lihtsustuvad ja muutuvad ka ühistule taskukohasemaks, iga korrusmaja ei pea olema TTÜ teadlaste uurimisobjekt, siis see lahendus võimaldab võib-olla renoveerida, kui tänane renoveerimistempo on umbes 200 maja aastas, ütleme kuskil 300-400 maja aastas. See oleks täitsa sihuke tempo, mille me tänaste lahendustega saaksime ära teha," rääkis ta.

KredExi abil on Eestis renoveeritud üle 600 korterelamu, mis moodustab ligi 10 protsenti kõigist enne 1991. aastat ehitatud kortermajadest. Mullu septembris peatati renoveerimistaotluste vastuvõtt, kuna eelarveperioodi vahendid aastani 2020 said taotlustega kaetud. Kuid samas on veel 200 ühistut alustanud ettevalmistusi renoveerimiseks ja soovivad, et riik jätkaks toetuse maksmist.

"Valitsus otsustas uue riigieelarve strateegia menetlemise käigus järgmised 100 miljonit sellesse sektorisse eraldada järgmise nelja aasta jooksul, nii et me räägime jälle järgmisest 400 majast, mida riigi abil saab teha. Nüüd te küsite, aga meil on ju 13 000 maja, et miks mitte rohkem, siis tegelikult on see, et me peame arvestama ka ikkagi ehitusturuvõimalustega, mahtudega," kommenteeris ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.