TTÜ töötas välja kriteeriumid liginullenergiahoonete ehitamiseks Eestis
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadlaste uuringu tulemusena valmisid kriteeriumid, mille järgi tuleb Eestis pärast 2020. aastat valmivaid energiatõhusaid hooneid kavandada. Uuringu tulemusena valmis ka tööriist, mis aitab arhitekte ja insenere projekteerimisel.
Euroopa Liidu nõuete järgi peavad kõik pärast 2020. aasta 31. detsembrit valmivad hooned vastama liginullenergiahoone (NZEB) nõuetele. Igal EL-i liikmesriigi on õigus määratleda täpsed NZEB hoone kavandamise kriteeriumid ja põhimõtted ning sellega ongi TTÜ teadlased professor Hendrik Volli eestvedamisel tegelenud.
TTÜ teadlased seadsid oma uuringus eesmärgi panna paika arvulised väärtused, millest pidada kinni liginullenergiahoonete fassaadide, avatäidete ehk uste ja akende, ning päikesevarjestuse planeerimisel. Need kriteeriumid on olulised, et ruumid ei kuumeneks hoones üle.
Uurimisprojekt jagunes kolmeks alateemaks:
- Insolatsioon ehk ruumi pääseva otsese päikesekiirguse mõju liginullenergia hoonete energiatarbele ja ülekuumenemisele;
- Erinevate päikesevarjestuste mõju;
- Aknamudelite mõju liginullenergiahoonete energiatarbimisele.
Uuringust selgus, et liginullenergiahoonetesse ei ole mõistlik lasta otsest päikesevalgust. Selle all mõistetakse vähemalt 2,5 tundi lakkamatut päikesepaistet ruumi, mida seni on peetud otstarbekaks, sest see peaks hoonet kütma. Kuid tuleb välja, et sellega hoopis suureneb risk liginullenergiahoonete ülekuumenemiseks.
Aluseks tuleks võtta hoopis päevavalgusteguri kriteeriumid. Teisisõnu tähendab see, et kui insolatsioon iseloomustab otsest päikesekiirgust, siis päevavalgustegur iseloomustab hajuskiirgust ehk pilvist ilma.
Tööriist arhitektidele
Selleks, et analüüsida staatilise ning dünaamilise päikesevarjestuse erinevat mõju liginullenergiahoonetele, lõid teadlased uurimisgrupis tööriista, mida arhitektid ja insenerid saavad hõlpsalt kasutada tarkvaraliidesena ja nii lihtsustada juba projektides energiakao vähendamist.
Uuringu andmete järgi on tõhusam dünaamiline päikesevarjestus, mida saab vastavalt vajadusele automaatikaga reguleerida. Hendrik Voll selgitas, et nad töötasid välja arvutusmeetodi, millega määrata kindlaks ehitiste täpne fassaadiosa linnakeskkonnas. See võimaldab täita hoonele paistva otsese päikesevalguse nõuet.
"Nii on võimalik määrata, milline osa fassaadist vajab varjestamist, milline mitte. Lisaks saab selle põhjal otsustada, kas eelistada vertikaalset või horisontaalset varjestust," selgitas Voll.
Parim on neljakordne automaatne aken
Kolmanda alateema – liginullenergiahoonete aknamudelite – puhul tuleks lihtsustatud mudelitele eelistada detailseid aknamudeleid. Uuringust selgus, et väga oluline on arvesse võtta erinevate detailide kaalukust. Näiteks mängivad rolli aknamudelite täpsus, ehituskulud, energiahinnad, intressimäär ja inflatsioon.
Kõige rohkem energiat hoiavad kokku neljakordsed aknad, millel on automaatsed, täiustatud juhtimisalgoritmiga ribakardinad.
2020. aasta lõpust jõustuva Euroopa Liidu liginullenergiahoone ehitusnõuetes lähtutakse juba sellest teadusprojektist tulenevatest teadlaste soovitustest. Selle järgi tuleb Eesti liginullenergiahoones eelistada dünaamilisi päikesevarjestusi staatilistele, detailseid aknamudeleid standardakendele ning hoonete kavandamisel lähtuda päevavalgusteguri, mitte otsese päikesekiirguse kriteeriumidest.
Toimetaja: Marju Himma
