Ainuüksi Tallinna ja Tartu magalarajoonides elab rohkem kui 40 protsenti Eesti elanikkonnast. Ligi 20 000 korterelamust, mis Nõukogude ajal ehitati, on tänapäevase ehituskuuri läbi teinud vaid umbes 700.

„Kui need majad tehakse terviklikult korda, siis nad seisavad siin järgmised 500 aastat või nii kaua kuni elanikel või korteriühistutel neid maju on vaja,“ selgitab Tallinna tehnikaülikooli professor ja Teadmistepõhise ehituse tippkeskuse juht Jarek Kurnitski.

Meie magalarajoonide majad on betoonelementidest majad ja seni on nende lagunemist põhjustanud üksnes asjaolu, et betooni sees olev metallarmatuur korrodeerub ja roostetab, mille tagajärjel võivad küljest ära kukkuda rõdud või sandwich-elementide väliskoorikud.

Renoveerimisel aga väliselemendid ankurdatakse ning neile pannakse ümber soojustus. Pärast renoveerimist on hoone kandvad konstruktsioonid soojas ja kuivas ning sellega peatub täielikult ka lagunemisprotsess.

See tagab neile nii pika eluea, kui vaja on. Lisaks annab see olulise energiavõidu, mille võib ümber „tõlkida“ rahasse.

„Need majad lähevad tavaliselt kuhugi F energiatõhususe klassi. Pärast renoveerimist on nad C energiatõhususe klassis,“ ütles Kurnitski. Tarbija jaoks väjendub see kordades väiksemates küttearvetes.

Kuidas TTÜ teadlased maju energiatõhusateks või isegi liginullenergiahooneteks renoveerivad, saab vaadata saatest „Uudishimu tippkeskus“, mis on eetris neljapäeviti pärast „Aktuaalset kaamerat“. ERR Novaator pakub saatest vaatamiseks Jarek Kurnitskiga tehtud intervjuud:

Nelja aasta pärast hakkavad kehtima uued energiatõhususe nõuded, mille kohaselt peavad liginullenergiahoone standardile vastama kõik avalikud hooned. Ehitajad jäävad skeptiliseks, pidades energiasäästlikke hooneid kalliks ja tehnoloogiat kiiresti aeguvaks.

Reede hommikul kell 10 arutame Facebook live'is kinnisvaraeksperdi Elari Udam​iga majade renoveerimise teemal. Oma mõtted ja kommentaarid saab sotsiaalvõrgustikes postitada teematrellidega #tipukas