Lõimumise mõttekoht: eestlaste ja venelaste lahkukasvamine algab lasteaiast ({{commentsTotal}})

Segregatsioon ehk rahvarühmade eraldatus kasvab Tallinnas jõudsasti.
Segregatsioon ehk rahvarühmade eraldatus kasvab Tallinnas jõudsasti. Autor/allikas: Reimo Õun/Uudishimu tippkeskus

Mida siis teha selleks, et eesti ja vene laste ja noorte vahele ei kasvaks väärtuste ja palgalõhe tarasid? Teadlaste soovitusel võiks alustada sellest, et lapsi ei jagataks keele alusel lasteaedadesse ja koolidesse.

Oleks hea, kui inimesed tegutseksid linna erinevates piirkondades ega kapselduks kodukvartalisse. Aga tuleb välja, et linnaplaneerimises tehtud vead võivad segregatsiooni süvendada ehk soodustada eestlaste ja venelaste lahkukasvamist.

Kui vaatame eesti ja vene lasteaedu, siis nad võivad suurtes magalarajoonides paikneda üksteise kõrval, aga nende vahel on tara.

Samasugune “tara” kasvab ka inimeste, nende vene ja eesti emakeelega laste, väärtushinnangutesse. “Nii ei teki ühiseid väärtusi ja see hakkab kohe tunda andma ka tööturul,” nendib Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru.

Tööturul on küll oluline haridus, kuid Eesti puhul on oluline seegi, et tööandja võtab tööle inimese, keda ta mingit pidi tunneb. Võrgustikupõhist värbamist pole suutnud kaotada tegelikult ka ükski teine arenenud riik Euroopas.

Eesti puhul tähendab see, et eestlastest tööandjate juures on suurem edu samuti eestlastel, vene emakeele ja väärtusruumi taustaga noorte võimalused on väiksemad.

Teine, mis tekitab kultuuride segregatsiooni on venekeelne kool, mis Tammaru sõnul on jäänud oma kultuuriruumi suletuks. Sealt kasvavad omakorda välja probleemid.

Vene kogukonda ja kultuuriruumi suletud koolis õppivad lapsed teevad piiratumaid valikuid ülikooli minekul või tööle asumisel. “Väga paljud neist tahavad üldsegi Eestist lahkuda pärast kooli lõpetamist. Nad hoogustavad ka Eestist väljarännet.”

Lastele tähendab piirkondlik ja kultuuriline segregatsioon seda, et nad kasvavad üles nähes üsna ühetaolisi eeskujusid. Sarnase haridusega, sarnastel töökohtadel töötavad täiskasvanud, kes on sarnase sotsiaalmajandusliku taustaga pn lastele eeskujudeks ning need eeskujud taastoodavad end. “Just nende laste kaudu neid erinevusi taastoodetakse,” sedastab Tammaru.

Sellest, mis juhtus Tartus ERMi ja rahvusarhiivi kolimisel kesklinnast äärelinna räägib Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas „Uudishimu tippkeskuses“ neljapäeval ETVs pärast „Aktuaalset kaamerat“. Sotsiaalmeedias kaasarääkimiseks kasutage teemasilti #tipukas.

Saatejuht Eeva Esse viis "Uudishimu tippkeskuse" Lasnamäele tutvuma linnaplaneerimise teemasid uurivate teadlastega. 



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: