Ühe mobiilioperaatori passiivsetel mobiilpositsioneerimise andmetel põhinevad interaktiivsed kaardid on koostanud Tartu Ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses. Ta tegi seda kursusel "Ruumiandmete analüüs Pythoni ja R-iga", mille juhendajad leiavad, et programmeerimise oskus on muutumas kaartide tegijatele üha enam tarvilikuks.

"Geograafiliste andmete hulk on kasvanud väga suureks ja nende töötlemist on vaja automatiseerida," lisas aine juhendaja, geoinformaatika vanemteadur Evelyn Uuemaa. Ta ütles, et geograafilisi andmeid peab olema võimalik visualiseerida lähi-reaalajas ja interaktiivsena.

Klõpsa pildil, et näha interaktiivset kaarti Eestis elavate inimeste kohta, kes on valinud mobiilsideoperaatori juures suhtluskeeleks eesti keele:

Klõpsa pildil, et näha interaktiivset kaarti Eestis elavate inimeste kohta, kes on valinud mobiilsideoperaatori juures suhtluskeeleks vene keele:

Kursoriga interaktiivsetel kaartidel liikudes kuvatakse vaatajale info selle kohta, mitu reisi on aastatel 2014–2016 teinud Eestis elavad eesti keelt ja vene keelt kõnelevad inimesed. Näiteks on eestikeelsed sel perioodil Soome reisinud ligi 300 000 korral ja venekeelsed Venemaale ligi 42 000 korral.

Nagu juba eelnevalt öeldud, kajastatase kaartidel ühe mobiilioperaatori passiivseid mobiilpositsioneerimise andmeid ning seda tehakse ainult nende inimeste kohta, kellel oli andmebaasis olemas suhtluskeele tunnus. Moosese kursusetöö ja kirjutamisel oleva teadusartikli eesmärk on võrrelda eri sihtkohtadesse reisimist keelegruppide kaupa.

"Kaartidelt on selgelt näha, et Eesti inimeste tegevused on naaberriikidega väga oluliselt seotud," sõnas Veronika Mooses. "Kui praeguseks on meil olemas juba päris hea ülevaade, kuidas ja millal inimesed koduriigis liiguvad, siis piirideülese liikumise ja tegevuste kohta teame märksa vähem."

Ta lisas, et kuigi interaktiivne tööriist sai valmis, jätkub andmete täpsem analüüs ning seda kajastav teadusartikkel on veel pooleli. Oma doktoritöös uurib Mooses etnilisi erinevusi inimeste ajalis-ruumilises käitumises.

Tema huvi vähemusrahvuste kohta sai alguse juba gümnaasiumis, kui ta tegi uurimistöö Eesti leedulastest ja nende igapäevasest eluolust. "Intervjuude käigus ilmnes, kui mitmetahuline ja keeruline protsess on uude riiki kolimine ning integratsioon. See kasvatas huvi teemaga edasi tegeleda ja Tartu Ülikooli geograafia osakonna mobiilsusuuringute laboris avanes mul selleks suurepärane võimalus. Tegeleme seal põnevate mobiiliandmetega ja väga laia teemaderingiga: linnageograafiaga, inimeste mobiilsusega, turismiga, segregatsiooniga, keskkonnakoormuse ja reisikäitumise seostega," rääkis Mooses.

Tulles tagasi etniliste erinevuste juurde inimeste ajalis-ruumilises käitumises, tutvustas Mooses uusi segregatsiooniteooriad. Need väidavad, et kõik tegevusruumi osad – elukoht, töökoht, vaba aeg, kool/lasteaed jm – on omavahel seotud ja segregatsioon ühes tegevuskohas mõjutab teisi. Näiteks mõjutab segregeerumine elukohas ka tööturu väljavaateid.

"Siiani on tegevusruume ja tegevusruumipõhist segregatsiooni uuritud ühe riigi administratiivpiirides ja kaasatud eeskätt rutiinseid tegevusi. Kaasaegse globaliseeruva maailma kontekstis võivad paljud inimeste tegevused olla aga riigipiire ületavad," selgitas Mooses.

"Piirideüleste tegevuste ja rutiinivälise aja uurimine aitab avada segregatsiooniuuringutes uusi tahke. Näiteks pühade tähistamine võib olla oluline etnilise identiteedi säilitamisel ja väljendamisel ning tihedad reisid päritoluriiki rõhutavad sotsiaalvõrgustike olulisust."