Millistes piirkondades läheb sel aastal kõige rohkem lapsi esimesse klassi? Millistesse koolidesse peab järgmiseks aastaks planeerima rohkem paralleelklasse? Aga millistesse hoopis vähem? Need on küsimused, millele saab korrektselt vastata vaid siis, kui on teada koolipiirkonnas elavate laste tegelik arv. Ent seda on keeruline teada, sest Statistikaameti andmetel on kuni viiendiku Eesti elanike elukohaandmed rahvastikuregistris ebatäpsed: nad ei ela tegelikult alaliselt rahvastikuregistris registreeritud aadressil.

Samal ajal on inimeste peamise elukoha kohta õigete andmete teadmine vajalik enamikule avalike teenuste osutajatele (näiteks koolidele, lasteaedadele, sotsiaaltoetuste ja -teenuste pakkujatele). Riik peab oma teenuseid kujundades arvestama, kus ja millises mahus on avaliku teenuse tarbijaid või kust inimest vajaduse korral leida. Seda on vaja nii arstiabi, politsei- ja päästetööde kui ka ajateenistuse korraldamiseks.

Kõige olulisem andmete ebatäpsus seisnebki tegeliku ja registreeritud elukoha lahknevuses. See raskendab mitme avaliku teenuse planeerimist, halvendab Eesti kui e-riigi mainet ja takistab üleminekut registripõhisele rahvaloendusele.

Eesti Teadusagentuuri RITA programmi uuringut "Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites" koordineerib Tartu ÜlikooliJohan Skytte poliitikauuringute instituudi RAKE keskus. Uuringu tulemuste rakendamisest on huvitatud nii Siseministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium kui ka kohalike omavalitsusliitude esindajad. 

Uuringu juht professor Raul Eamets rääkis, et probleemide lahendamiseks kombineeritakse traditsioonilised teadusmeetodid uute andmekogumisviisidega.

"Uuringu esimeses etapis analüüsitakse praeguste registriandmete täpsust ning inimeste käitumist mõjutavaid otseseid ja kaudseid tegureid. Seejärel selgitatakse välja, kuivõrd on võimalik elukoha andmete täpsust parandada. Selleks kasutatakse Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute labori passiivse mobiilpositsioneerimise unikaalset andmebaasi. Esimese etapi analüüsi tulemuste põhjal pakutakse teises ja kolmandas etapis välja võimalikud elukoha andmete parandamise viisid," rääkis Eamets.

Elukohaandmete täpsuse suurendamise kõrval on märgatavalt kasvanud elektrooniliste suhtluskanalite tähtsus, mistõttu keskendutakse projektis ka riigi ja kodanike vahelise elektroonilise suhtluse parandamise võimalustele.

"Inimestel on tänapäeval lisaks füüsilisele aadressile ka elektrooniline kontakt. Eesti elanikud on väga aktiivsed elektrooniliste teenuste tarbijad. Viimase aasta jooksul on elektroonilises kasutuses olnud 520 000 ID-kaarti, peale selle on meil 200 000 mobiil-ID ja 400 000 Smart-ID kasutajat," selgitas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

Ta lisas, et eesti.ee aadress on suunatud isiklikule meiliaadressile vaid kolmandikul elanikest, kuid rahvastikuregistris on meiliaadressi andmed umbes 900 000 inimesel. "Uuringu teine eesmärk on töötada välja riigi ja inimese elektrooniliseks suhtluseks tehniline ja õiguslik raamistik," ütles Enel Pungas.

Uuring algab tänavu septembris ja tulemusi on oodata 2021. aasta lõpuks. Uuringu eelarve on 947 370 eurot, mis tuleb RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengufondist ja Eesti riigi eelarvest. RITA programmi eesmärk on aidata kujuneda riigil rakendusuuringute targaks tellijaks ja uuringutulemuste kasutajaks.