Intervjueeritavaks oli Tartu ülikooli inimgeograafia spetsialist Veronika Mooses, kelle uuringutest on selgunud, et pühadeaegsetes liikumistes on segregatsioon - eestlased ja venelased liiguvad näiteks jõulude ja jaanipäeva ajal erinevates suundades ja erineval määral. Miks see nii on, selgus Facebooki otseintervjuust.

Allolevalt kaardilt saab vaadata, kus tähistavad jaanipäeva eestlased, kus venelased.

Pühade ajal on eestlased võrreldes vene keelt kõnelevate inimestega liikuvamad: Tallinnast lahkub Eesti riiklike ja rahvusvaheliste pühade ajal rohkem eestlasi. Kui vene keelt kõnelevad inimesed Eesti riiklike ja rahvusvaheliste pühade ajal Tallinnast lahkuvad, liiguvad nad enamasti suurema venelaste osatähtsusega omavalitsustesse. Vene riiklike pühade ajal viibivad aga Tallinnas venekeelsed inimesed tavapärasest ajast rohkem tegevuskohtades, mis paiknevad eestikeelsetes piirkondades

Kui vaadata kõiki pühasid eraldi, siis jaanipäeval paiknevad nii eestlased kui ka vene keelt kõnelevad inimesed tavapärasest ajast rohkem väljaspool pealinna: eestlased paiknevad ühtlaselt üle kogu Eesti, venekeelsed inimesed aga peaasjalikult Põhja- ja Ida-Eestis. Jõuludel ei ole venekeelsete inimeste ruumikasutus tavapäevadega võrreldes nii drastiliselt erinev, kui see on eestlastel. Kui eestlased lahkuvad sellel ajal pealinnast ja liiguvad üle kogu Eesti, siis vene keelt kõnelevad inimesed paiknevad tavapäevadele sarnastes kohtades või Ida-Eestis.