"Väga suure tõenäosusega kolme aastaga riigieelarve strateegias selleks võimekust ei ole," tõdes Ratas neljapäeval pärast Kadriorus toimunud kohtumist president Kersti Kaljulaidi ja Teaduste Akadeemia liikme Lauri Mälksooga antud pressikonverentsil.

Samas kinnitas Ratas, et teaduslepe elab edasi ning valitsus hoiab selles seatud eesmärkidest kinni. Teaduse ja kaitsevaldkonna rahastamine on ainsad, mis pääsevad praeguses pingelises eelarveolukorras kärpimisest, rõhutas peaminister.

Akadeemik Mälksoo sõnul peavad teadlased detsembris erakondade, ülikoolide ja ettevõtjate vahel sõlmitud kokkulepet endiselt kehtivaks ja ootavad selle täitmist. "Sellele on andnud oma allkirja kõigi erakondade esimehed ja üks, kes ei andnud (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond - ERR), pidas seda liiga vähe ambistioonikaks ehk on ka moraalselt sellega seotud," ütles Mälksoo.

Professor Mälksoo rõhutas, et teadlased ei ei aja taga numbrit, vaid soovivad teaduse rahastamise suurendamist, kuna kõigis riikides, mida Eesti endale eeskujuks seab, on teaduse rahastamise osakaal riigieelarvest suurem kui Eestis. "Number pole asi iseesneses, vaid see lähtub sellest, et aitab kaasa majanduskasvule," rääkis Mälksoo, lisades, et seda näitab ka statistiline korrelatsioon.

Nii Ratas kui Kaljulaid tõdesid, et täpsemad teaduse lisarahastuse võimalused peaksid selguma augusti lõpus või septembri alguses, kui tuleb sügisene majandusproignoos ja hakatakse eelarvet täpsustama.

Ratas kinnitas ka pressikonverentsil, et ei poolda tasuta kõrgharidusest loobumist.

Kaljulaid viitas kõrghariduse eelarvenappuse valguses, et päevakorda võib tõusta erinevates kõrgkoolides õpetatavate erialade ühendamine, millest on varasematel aastatel räägitud.

Riigikogus esindatud erakondade esimehed, Eesti teadlaste ja ülikoolide ning ettevõtlusorganisatsioonide esindajad olid neljapäeval kutsutud Kadriorgu, et arutada detsembris allkirjastatud teadusleppe tulevikku.

Möödunud aasta 19. detsembril kirjutasid teadlased, poliitikud ja ettevõtjad presidendi kutsel Kadriorus alla teadusleppe, mille eesmärk on kindlustada Eesti teaduse ja innovatsiooni areng.

Toona andsid teadusleppele allkirja erakondade esimehed (v.a EKRE esimees) ning Eesti ülikoolide, Eesti teadlaste ja Eesti suurimate ettevõtlusorganisatsioonide esindajad.

Teadusleppe kohaselt pidanuks Eesti teaduse rahastamine järgneva kolme aasta jooksul jõudma ühe protsendini SKP-st, mis tähendanuks igal aastal 47 miljoni euro lisandumist teaduse rahastusse. Teadusleppe kohaselt pidanuks teadus riigieelarvest saama järgneva kolme aasta jooksul kokku 282 miljonit eurot, kuid praeguse RESi plaanide kohaselt saab teadus selle perioodi jooksul lisaraha 152,4 miljonit eurot.

Tänavu 27. mail teatas valitsus riigi eelarvestrateegia (RES) läbirääkimiste käigus, et teaduse rahastu jääb järgmise nelja aasta jooksul samale tasemele ehk 0,71 protsendi juurde SKPst, mitte ei hakka järk-järgult kasvama, nagu oli kokku lepitud teadusleppega.

Mai lõpus tulnud teade poliitikute plaanist jätta teaduse rahastus samale tasemele ärgitas teadlaskonda protestima. Korraldati leinaaktsioone "lahkunud Eesti teaduse mälestuseks" ning 5. juunil toimus hoiatusstreik, kus sajad teadlased kogunesid Tallinnas ja Tartus meelt avaldama.