Ratas: teadusleppe täitmine vajaks 591 miljonit, mille sees on ka 2019. aasta raha ({{commentsTotal}})

{{1559122200000 | amCalendar}}
Jüri Ratas.
Jüri Ratas. Autor/allikas: ERR

Peaminister Jüri Ratas ütles kolmapäevases riigikogu infotunnis, et kui tahetakse teaduse rahastamine viia ühe protsendini SKP-st, tähendaks see, et järgmise nelja aasta jooksul peaks leidma 591 miljonit eurot juurde. Teadlased aga ei mõista, millise arvutuse tulemusel on peaminister selle summa saanud ning esitavad oma arvutuskäigu.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Mario Kadastik püüdis arvutada, kuidas Jüri Ratas võis selle rahasummani, 590 miljonit jõuda. Pärast teadusleppe allkirjastamist arvutasid teadlased koos ministeeriumi ametnikega välja, kui palju oleks teadusele järgneva kolme aasta jooksul lisaraha tarvis, et see jõuaks järgneva kolme aasta jooksul ühe protsendini SKP-st.

See summa oli igal aastal 47 miljonit. Et kogusummast paremini aru saada, esitame selle siin tabelina.

Kui sama arvutuskäiku võtta arvesse neljanda aasta puhul, tuleks seda korrigeerida vastavalt majanduskasvule.

591 miljonini küündiks teaduse lisarahastuse summa vaid juhul, kui neljandal aastal oleks ette näha väga suurt SKP kasvu ning siis peaks Jüri Ratase arvutuste kohaselt lisanduma aastal 2023 teadusesse 309 miljonit eurot. See eeldaks, et majandus ja SKP kasvavad väga hüppeliselt. "Kui majanduskasv tuleb nii palju suurem, siis peaks olema eelarves ju tohutu palju raha," sedastas Mario Kadastik.

ERR Novaator uuris, millisel arvutuskäigul tugineb Jüri Ratas. Pärast rahandusministeeriumist, haridus- ja teadusministeeriumist ning peaministri büroost uurimist selgus, et 591 miljoni sisse on arvestatud nii 2019. aasta, mille kohta kehtib eelmisel aastal vastu võetud riigieelarve, kui ka 2023. aasta, mille kohta teadusleppes ei ole selgeid indikatsioone. Ministeeriumid esitasid sellise kalkulatsiooni:

"Et seda leida, on põhimõtteliselt võimatu," märkis Jüri Ratas, viidates 591 miljonile eurole. Tema sõnul on hariduse rahastamise viimine võrdseks ühe protsendiga SKP-st endiselt valitsuse prioriteet.

"Kui tuleme järgmise aasta eelarve juurde septembris tagasi, siis vaatame üle," ütles peaminister.

Ratas ütles, et ta on ise jätkuvalt arvamusel, et riigi panus teadus- ja arendustegevusse peab olema üks protsent SKP-st. "Ma pole oma allkirja (teadusleppelt) ega põhimõtet tagasi võtnud," kinnitas ta.

Ratas märkis ka, et kui valitsus poleks arvestanud kokkuhoiu vajadusega, oleks teaduse rahastamine langenud aastaks 2023 0,53 protsendile SKP-st.

Ratase sõnul sai ta kolmapäeva hommikul rahandusministeeriumist värsked andmed, mille järgi saab teadusvaldkond järgmise nelja aasta jooksul lisaraha 152,4 miljonit eurot.

Selle summa kohta märkis Mario Kadastik, et selle sisse on arvestatud ka struktuurifondide raha, mis tähendab, et tegelik summa on mitukümmend miljonit eurot väiksem.

Peaministri sõnul lepiti esmaspäeval riigieelarve strateegia arutelul esimene asjana kokku, et riigieelarve kärbetest jäävad puutumata teadus- ja arendustegevus ning kaitsekulutused.

Kui aprillis leppisid võimuliidu osalised kokku, et tõstavad riigi teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite taseme ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), siis mais kokku lepitud nelja aasta riigieelarve strateegia näeb ette vaid rahastuse säilitamise senisel tasemel.

Toimetaja: Marko Tooming, Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: