Nõukogu rõhutab, teaduslepe ei ole visioonidokument, vaid konkreetne kokkulepe ning selle rakendamine on keskse tähtsusega Eesti ühiskonna ja majanduse kestlikkuse ja edasise arengu tagamisel. "Toetame üksmeelselt Eesti Vabariigi presidendi üleskutset tuua kokku kõik leppe osapooled, et leida lahendused endiselt kehtiva leppe elluviimiseks," seisab pöördumises.

Järgnev on hindamisnõukogu avalik pöördumine:

Pärast taasiseseisvumist on Eesti areng olnud kiire. Paraku on senised peamiselt odaval tööjõul põhinenud kasvuressursid hakanud ammenduma ning Eestil on oht jääda keskmise sissetuleku lõksu. Edasise igakülgse arengu tagamiseks on vaja leida uusi kasvuallikaid, mis põhinevad odava tööjõu asemel targal ja teadmispõhisel majandus- ja ühiskonnakorraldusel.

Vajalike muutuste käivitamiseks on enamik Euroopa riike seadnud enda strateegiliseks eesmärgiks tõsta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika (TAI) kulutusi. Sealjuures näitab rahvusvaheline kogemus selget seost avaliku sektori ja erasektori TAI kulutuste vahel: avalik sektor toimib ettevõtluse teadusmahukuse kasvatamisel katalüsaatori ja käivitajana.

Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi tulemuste analüüs on näidanud, et iga teadustegevusse investeeritud euro toob otsese või kaudse tuluna tagasi vähemalt 11 eurot. Väga olulised on seejuures kaudsed ja pikaajalised mõjud, mis jõuavad ühiskonda ja majandusse hariduse kaudu.

Nende tõsiasjade pinnalt sündis 2018. aasta detsembris "Eesti teaduslepe 2018", millele andsid 19. detsembril Kadriorus oma allkirja pea kõik Eesti erakonnad, suuremad ettevõtjate organisatsioonid ja olulisemad teadlaste esinduskogud. Teaduslepe ei ole visioonidokument, vaid konkreetne kokkulepe, millega allakirjutanud lubasid tagada korduvalt Riigikogus heaks kiidetud strateegilise eesmärgi tõsta TAI avaliku sektori rahastamine 1%-ini SKT-st ning selle edasise hoidmise vähemalt samal tasemel.

Selleks lepiti kokku 2019. aasta riigieelarve strateegias sihttasemeni jõudmine kolme aasta jooksul võrdsete summade lisandumisega. See kokkulepe lõi eelduse, et Eesti ei oleks enam nende Euroopa riikide seas, kus lõhe TAIstrateegias ettenähtu ja tegelike TAI kulutuste vahel on kõige suurem.

Eesti Teadusagentuuri koordineerimisel töötas laiapõhjaline töörühm välja konkreetse plaani, kuidas suurenevat TAI rahastust kasutada Eesti majanduse ja ühiskonna edendamiseks ning uute kasvuallikate kindlustamiseks. Tegevusplaan hõlmab uute rahastusmeetmete väljatöötamist rakendusuuringuteks ja tootearenduseks ettevõtluses, arendusgrandi käivitamist teadustulemuste kommertsialiseerimiseks, noorteadlase grandi loomist, mis aitaks kindlustada järelkasvu Eesti teaduses, ning teadlaste sektoritevahelise mobiilsuse meetme (nn sildgrandi) käivitamist, mis võimaldaks teadlastel töötada mõnda aega ettevõtluses, ilma et see kahjustaks nende akadeemilist karjääri.

Selleks, et kasu jõuaks ühiskonnani võimalikult kiiresti, käivitas Eesti Teadusagentuur juba käimasoleval aastal esimesed pilootprogrammid, nii et vahendite lisandudes oleks võimalik meetmeid ulatuslikumalt rakendama asuda. Stabiilne ja kasvav teadusrahastus on ühtlasi väga oluline Eesti teadlaste rahvusvahelise konkurentsivõime tagamisel ja edukuse suurendamisel rahvusvahelise teadusraha hankimisel. Eesti riigi investeering teadusesse on eelduseks suuremate välisinvesteeringute hankimiseks EL-ist ja kaugemalt.

Adekvaatne riiklik rahastus lubab Euroopa partnerluste kaudu rahalise võimenduse hankimist Eestile oluliste arenduste elluviimisel (Horisont2020, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut), Eesti atraktiivsuse tõusu välisteadlastele ja välisüliõpilastele, Eesti kui teadus- ja innovatsiooniriigi maine tõstmist ja seeläbi riigi tõmbejõu suurendamist teadmusmahukate investorite silmis. Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu peab väga oluliseks, et kõik osapooled peaksid kinni sõlmitud teadusleppest.

Leppe rakendamine on keskse tähtsusega Eesti ühiskonna ja majanduse kestlikkuse ja edasise arengu tagamisel. Toetame Eesti Vabariigi presidendi üleskutset tuua kokku kõik leppe osapooled, et leida lahendus endiselt kehtiva leppe elluviimiseks.

Eesti Teadusagentuuri eelmise (2018–2019) ja uue (2019–2020) hindamisnõukogu liikmed:

Jaan Eha, Tartu Ülikooli professor

Krista Fischer, Tartu Ülikooli professor

Allen Kaasik, Tartu Ülikooli professor

Anne Kahru, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur

Liisi Keedus, Tallinna Ülikooli professor

Krista Kodres, Eesti Kunstiakadeemia professor

Andres Koppel, Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu esimees

Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli professor

Jakob Kübarsepp, Tallinna Tehnikaülikooli professor

Ivo Leito, Tartu Ülikooli professor

Ülo Mander, Tartu Ülikooli professor

Marika Mänd, Eesti Maaülikooli professor

Jaan Raik, Tallinna Tehnikaülikooli professor

Ellu Saar, Tallinna Ülikooli professor

Marek Tamm, Tallinna Ülikooli professor

Tiit Tammaru, Tartu Ülikooli professor

Richard Villems, Tartu Ülikooli professor

Toomas Rõõm, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur

Nigulas Samel, Tallinna Tehnikaülikooli professor

Katrin Õunap, Tartu Ülikooli professor

Andres Öpik, Tallinna Tehnikaülikooli professor