TAN jõudiski otsusteni, milles muu hulgas täpsustati seda, mida üldse arvestatakse teadusraha hulka. Lepiti kokku teaduskulutuste arvutamise paremas metoodikas ning tegi ettepaneku lähtuda lisaraha jagamisel täpsustatud proportsioonidest.

Sellest arvati välja õppetöö täpsemalt kõrgharidusrahastus tervikuna. Sisse aga arvestati näiteks teadusraamatukogude ja Eesti Teaduste Akadeemia rahastamine.

Täpsustatud metoodika järgi on käesoleval aastal teaduse rahastamise osakaal SKP-st 0,71 protsenti. Ühe protsendi eesmärgini jõudmiseks aastaks 2022 on vaja alates järgmisest aastast igal aastal lisaraha hinnanguliselt 47 miljonit eurot.

Kõige olulisemana aga jõudis teadus- ja arendusnõukogu otsusele, et lisanduvast rahast 40 protsenti peab jõudma otse teadlasteni, 40 protsenti läheb ettevõtluse teaduspõhisemaks arendamiseks ning viiendik valdkondlike poliitikate, näiteks personaalmeditsiini või kaitseuuringute tarvis.

Sama ettepaneku tegi kirjalikult TAN-ile tänaselt koosolekult puudunud Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Rahastuse tõusu esimesel aastal peavad teadlased oluliseks keskenduda uurimisgrantide ja baasfinantseerimise tõusule, kuna see normaliseerib Eesti teaduse alarahastusest tekkinud mõjusid kõige kiiremini.

Kiire lisarahastusega loodetakse peatada teadlaskonna vähenemine, suurendada doktorikraadiga lõpetanute arvu praeguselt 250-lt 300-le, tõsta teadlaste ja akadeemiliste töötajate palku ning peatada noorteadlaste Eestist lahkumine.        

Ettevõtete teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasvu toetavate meetmete ehk teise poolega teaduse lisaraha osas tuleks teadlaste hinnangul    esmalt teha mõjuanalüüsid, mis hindavad lõppenud, olemasolevaid ja tulevasi rahastusmeetmeid. Uute rahastusviiside planeerimisse soovivad teadlased kaasata innovatsiooniteadlase ning teadusmahukaid ettevõtteid ja investeerimisorganisatsioone.