Teadlased pole rahul poliitikute plaanidega teaduse lisaraha jagamise osas ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Pärast aastaid kestnud teadlaste nõudmisi andsid poliitikud eelmise aasta lõpul lubaduse, et teadusrahastus kasvab. Nüüd aga ilmneb, et teadlasteni võib lisarahastusest jõuda vaid kümnendik.

Vahetult enne jõule tegid teadlased ja poliitikud kokkuleppe, mille kohaselt kasvab teadusraha riigieelarvest järgmise kolme aasta jooksul ühe protsendini SKTst. Vahetult pärast teadusleppe allkirjastamist ütles peaminister Jüri Ratas: "Kui sõna antakse, siis tuleb sõna ka pidada."

Teadlased asusid seejärel arutama, kuidas lisanduvat raha peaks jagama. Samal ajal aga toimusid arutelud ministeeriumides ning jõuti järeldusele, et akadeemiliseks teaduseks ehk otse teadlastele võiks lisarahast minna vaid kümme protsenti. Teadlaskonda esindava organisatsiooni ehk teaduskoja liikme Andi Hektori sõnul ei tea ta, et ministeeriumide aruteludesse oleks kaasatud teadlasi.

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur Andi Hektor ütles, et teadlste hinnangul ei ole raha aluseks olnud meetod kuigi hea. "Tahame seda, et see otsus tehtaks teadlikult. Et selle taga oleks mingisugused kindlad arvutused."

Teadlased sooviksid, et vähemalt pool lisarahast tuleks otse ülikoolidele ja teadusasutustele uuringute tegemiseks.

Ministeeriumide plaani kohaselt läheks aga lõviosa ehk kuni 70 protsenti jagamisele ministeeriumide, näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi kaudu. Selle eesmärk peaks olema suurendada ettevõtete ja teadlaste koostööd.

Ettevõtlusminister otsib rakendusi

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist selgitas, et põhimõtted raha jagamise osas on praegu veel läbiarutamisel ning täna olid need arutelu all innovatsioonipoliitika komisjonis. Tammisti sõnul on eesmärk leida konkreetsed rakenduslikud väljundid, mis tagaksid teaduspõhise ettevõtluse kaudu majanduskasvu.

"Ühelt poolt on siis siin sellised rakendusliku väljundiga teadustööd, on rakendusuuringud. Kas meil on siis selleks eraldi keskus või meil on selleks kuidagi eraldi instrumendid, kuidas me rakendusuuringuid rohkem partnerluses ettevõtetega hakkame teostama."

Eesti ettevõtluse ja teaduse koostööd on seni raskendanud ka asjaolu, et Eestis pole kuigi palju teadusmahukaid ettevõtteid. Teenindussektoris või näiteks õmblusvabrikus on keeruline midagi väga palju teaduspõhisemaks teha. Kuidas see teadustöö siis ikkagi Eesti ettevõtlust toetama hakkab?

"See ongi see suur väljakutse, kuidas me siis oma majandust rohkem teadusmahukaks hakkame suunama," ütles Tammist.

Miks ettevõtete ja teadlaste koostöö ei tööta?

Andi Hektor aga tõi välja, et ka praegu on olemas meetmeid ettevõtete ja teadlaste vahelise koostöö soodustamiseks, kuid need ei toimi hästi.

"Paljud need meetmed, mida jagatakse ettevõtetele teadus- ja arendustegevuse n-ö tagant utsitamiseks, neid ei kasutata ära. See näitab seda, kas ettevõttel on liiga vähe huvi teadus-arendustegevuse vastu, millesse ma väga ei usu, või teine asi, et need meetodid on halvasti tehtud."

Ta tõi välja, et paljud neist meetmetest, mis avalikku raha jagavad, näiteks EAS või mõni rakendusuuringu meede, on liiga aeglased ning võtavad otsuse tegemiseks aasta.

"Ühest küljest meil on nagu väga palju ettevõtteid, mis on väga heas seisus oma teadusarendustegevusega. Aga see hea osa ettevõtetest ütleb, et nende majandusmudel on niivõrd kiire, et need olemasolevad rahastusmeetmed selle tegevuse soodustamiseks on nende jaoks liiga aeglased."

Möödunud nädalal tegi teadlaskond peaminister Jüri Ratasele avaliku pöördumise, milles kutsutakse üles koheselt sekkuma ning arutama selle üle, kuidas teaduse lisaraha jagama peaks, sest praegu ministeeriumide välja pakutuga teadlased kindlasti rahule ei jää.  



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: