ERR Novaator analüüsis teadlaste abiga erakondade valimisprogramme ning pani sellest kokku sünteesi, mille toome teile erakondade kaupa. Esitame ka rea tekkinud küsimusi, millele on loodetavasti võimalik saada vastus juba täna õhtul ETVs kell 21.40 algavas "Valimisstuudios".

Keskerakond  

Keskerakond on oma valimisprogrammis hariduse ja teaduse teemadel selgelt kaldu rohkem hariduse poole, küllap seepärast, et see on valijale mõistetavam.

Teaduse osas lubatakse teaduse- ja arendustegevuse suuremat rahastamist ettevõtluse kaudu ning bürokraatlike tegurite kõrvaldamist. Bürokraatlike tegevuste kõrvaldamine säästaks kahtlemata nii raha kui ka teadlaste tööaega, mis praegu võtab ebaproportsionaalselt suure osa tööajast ja on seega liigne kulu.

Ettevõtluse kaudu teaduse rahastamine on aga omaette teema, arvestades, et teaduse lisaraha jagamisel on ministeeriumid juba leidnud, et lisarahast peaks teadlasteni jõudma vaid 10–30 protsenti ning ülejäänud liikuma ettevõtluse kaudu teadusele. Seega paistavad praeguste, valimiseelsete plaanide taga Keskerakonna programmi mõjud.

Keskerakond lubab väärtustada IT ja inseneriteaduste õpet kõigis haridusastmetes. Mõistes nende valdkondade eelisarendamise vajadust, jääb siiski arusaamatuks, mis on olulised valdkonnad eesti kultuuri, keele ja ühiskonna seisukohalt?

Kui midagi eelisarendada, tähendab see millegi muu ebaoluliseks pidamist. Mis on need eesti teaduse vähem olulised valdkonnad? IT-st ja inseneriteaduste õppest üle jäävad valdkonnad on programmis märgitud vaid üldsõnaliselt: "Eesti kui väikese riigi tugevus on tema tark, tegus ja terve rahvas."

Teaduse ja ettevõtluse koostöö osas tasub ehk Eesti potentsiaali Keskerakonna programmis näha selles, et soovitakse kasutada senisest enam oma liikmelisust rahvusvahelistes teaduskeskustes nagu ESA, Euratom ning loodetavasti ka CERN. Nende rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu on võimalik Eesti teadlasrühmadel ning ettevõtetel saada lepinguid tipptasemel rakendus- ja alusuuringuteks.

IT valdkonnas võib esile tõsta ka soovi toetada Narva Paul Kerese nimelise IT-kolledži rajamist. See oleks võimalusterohke areng nii regionaalselt kui ka soodne sealsetele vene noortele, kel tugev reaalalade taust. See tähendaks õppevõimaluste loomist, lahendaks ehk ka Tartu Ülikooli Narva kolledži rahastusprobleemi ja muudaks sealse piirkonna atraktiivsemaks IT ettevõtetele.

Lisaks leiab Keskerakonna programmist plaani laiendada geeniuuringu programmi, ehkki täpsustamata jääb, mille osas täpselt, sest Geenivaramul on juba praegu 150 000 Eesti elaniku geeniproovid ning lisandub veel 50 000, mille kogumine juba käib ja millele rahastus on juba ette nähtud.

Teadlaste karjäärimudeli osas toob Keskerakond välja, et "võimaldame ülikoolides eraldi õppejõu ja teadlase karjääriredeli, et tagada paremate pedagoogiliste võimetega isikute keskendumine õpetamisele ning võimaldada teaduritel keskenduda enam uurimistööle". Selle osas on ülikoolides olnud arutelusid ennegi: neile akadeemilistele töötajatele, kellele meeldib õpetada, võiks olla eraldi hindamissüsteem ja karjääriredel.

Samas võttis Eesti 1990ndatel vastu otsuse liikuda teaduspõhise kõrgharidussüsteemi poole, kus ülikoolides õpetavad teadlased peavad tegema ka teadust, et nõnda tagada teaduse viimaste saavutuste jõudmine õppesse. Seega on see valimislubadus vastupidine praegusele suunale, ehkki mõttel iseenesest on jumet.

Keskerakond toetab doktorandipalga kehtestamist. See on arutelupunkt olnud aastaid: kas doktorant on tudeng või ülikooli töötaja? Tudengi puhul tähendab, et doktorant saab stipendiumi, millega ei kaasne sotsiaalseid garantiisid ja see, omakorda, tähendas näiteks lapse saamise korral doktorandi võrdsustamist võrdsustamist töötuga.

Doktorandipalk on selles valguses tunnustatav muutus, ehkki kohe tekib küsimus, kust tuleb raha doktorandi palga pealt maksude tasumiseks? Praegu on doktorandid sageli tööl nooremteaduritena, mis tähendab ka sotsiaalseid garantiisid ning need maksud tulevad juhendaja uurimisgrandi eelarvest. Selleks, et doktorant oleks noorteadlase ja ülikooli töötaja positsioonis, on vaja ka lisarahastust selle karjäärimudeli osa toetamiseks.

Keskkonna ja loodushoiu alapeatükist leiab lubaduse mitte toetada geneetiliselt muundatud kultuuride ehk GMO-de looduses kasutamist. See on ka mõistetav, sest see on keelatud kogu Euroopa Liidus ning Eesti kontekstis selle eraldi välja toomine on sisutühi. Hea on aga see, et Keskerakond on lisanud sinna lisaklausli, mille kohaselt GMO valdkonna teadusuuringutega tuleb jätkata. Viimane on oluline kasvõi selleks, et rahvusvahelises teaduselus osaleda ja valdkonda arendada.

Reformierakond

Sarnaselt teiste erakondadega lubab Reformierakond suurendada riigipoolset teaduse ja arendustegevuse rahastamist 1 protsendini SKP-st ja motiveerida erasektorit rohkem panustama. Kahjuks jääb mainimata, mis aja jooksul see toimuda võiks, arvestades et selles lepiti ühiskondlikult kokku juba 2012. aastal, mil Reformierakond valitsuses oli.

Eelmise aasta lõpul sõlmisid erakondade juhid teadlaste ja ettevõtjate esindajatega teadusleppe, milles sama eesmärk on püstitatud täitmiseks järgmise kolme aasta jooksul.

Teaduse ja ettevõtluse koostöö osas on Reformierakond selgelt orienteerunud nendele teadussuundadele, millest "on oodata enim teadussaavutusi ja ühiskonnal kõige enam võita". Rahvusvahelise teaduse mõttes on kõige potentsiaalikamad valdkonnad geenitehnoloogia, biotehnoloogia ja taimeökoloogia. IT valdkond on kiiresti arenev, kuid ennekõike kõrghariduse ja alusteaduse suunal. Eesti ettevõtlussektoris domineerivad aga töötleva tööstuse, kinnisvara- ja kaubandusettevõtted – millistesse neist täpselt eelmainitud teadussuunad panustada saavad?

Reformierakond toob välja, et "ettevõtted ja avalik sektor vajavad doktorikraadiga töötajaid, tuleb motiveerida andekate noorte doktoriõpinguid", kuid seejärel täpsustatakse programmis, et "selle jaoks tõstame doktorantide tasu või võimaldame neil töötada nooremteaduri ametikohtadel."

Viimane viitab siiski, et doktorikraadiga inimestel on töökoht peamiselt ikka ülikoolides ja teadusasutustes ning selgusetuks jääb, kuidas soodustatakse siirdumist ettevõtlusesse ja avalikku sektorisse. Ning nooremteaduri kohal töötamist ei ole enam vaja võimaldada – enamik doktorante töötab äraelamiseks nagunii juba nooremteadurina.

Sotsiaaldemokraadid

Sotsiaaldemokraadid on teaduse osas üsna napi- ja üldsõnalised.

Nende programmis seisab eesmärk saavutada "ühiskondlik kokkulepe, et teadus- ja arendustegevuse rahastamisele avalikest vahenditest kulutataks püsivalt vähemalt 1% SKTst". See kokkulepe on ju juba saavutatud ning sotsiaaldemokraatide esimehe poolt allkirjastatud. Nüüd jääb üle vaid loota, et seda ka täidetakse.

Sotsiaaldemokraadid lubavad tõsta doktoranditoetuse Eesti keskmise palgani. Siin on aga oluline pöörata tähelepanu sõnadele: kas doktoranditoetuse või -palga? Toetus ei ole palk ning sellelt makse ei maksta. Doktorandipalgalt aga makstaks – kumba siis sotsiaaldemokraadid lubavad? Ja kui erakond peab silmas siiski doktorandipalka, siis kust tuleb rahaline kate, et maksta doktorandipalgalt maksud?

Programmis lubatakse "suurendada kõrgharitud inimeste osakaalu töötajaskonna hulgas 50 protsendini" ning toetatakse "rakendusliku kõrghariduse arengut Eestis". Eesti on üks imelik riik: meil on kõrgharituid 39 protsenti ühiskonnast, mis on kõrgem kui OECD riikide keskmine (37%). Kuhu sotsiaaldemokraadid seda veel tõsta soovivad? Või peitub midagi hoopis programmi ridade vahel ja selles teises, rakenduskõrghariduse arengut puudutavas lauses? Kas võib olla soov nimetada mõningaid kutsekoole ümber kõrgkoolideks, et selle kaudu paberi järgi kõrgharituid tööturule juurde saada?

Kõrgharidusega töötajad peaksid olema majanduslikult kasulikumad, sest annavad ettevõtluses suuremat lisandväärtust, kuid OECD uuringud on näidanud, et Eestis annab kõrgharidus võrreldes keskharidusega väiksema palgalisa kui muudes riikides. Erakonna programmis ootaks selgemat kirjeldust, miks selline lubadus üleüldse on antud ning mida on plaanis ette võtta.

Sotsiaaldemokraadid toovad välja, et "Eesti peab võimaldama maailmatasemel IT-haridust". Arvestades Eesti e-riigi kuvandit ning vaadates Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli IT-erialade õppureid, oleme me oma haridusega väga atraktiivsed õppuritele üle maailma – see õpe ongi maailmatasemel.

Kuid programmis on teine punkt, mis maailmatasemel IT-hariduse punktiga pisut vastuollu läheb. Nimelt leiavad sotsiaaldemokraadid, et Eesti avalik-õiguslikes kõrgkoolides peab kõigil erialadel olema võimalik saada tasuta eestikeelset õpet. IT-haridus on aga selgelt rahvusvaheline ning osalt põhjusel, et ainult Eesti tudengitega ei ole võimalik maailmatasemel õpet üleval hoida, sest ei jaguks tudengeid ega maailma tippõppejõude. Lisaks ei tasu ära unustada, et lõpuks on ülikoolid oma tegevuses autonoomsed ning poliitikud ei saa ette kirjutada õppekvaliteedi kriteeriume.

Eesti 200

Eesti 200 programm on teaduse osas üks mahukamaid, sest teadus on lõimitud pea kõikidesse programmi alapeatükkidesse.

Nendegi programmist leiab lubaduse teadusrahastuse tõusu osas, ehkki see on pisut läbipaistvamalt lahti kirjutatud kui teistel erakondadel.

Poliitikate kujundamise, ettevõtluse ja teaduse koostöökolmnurk kumab läbi nendegi programmist. Sarnaselt Keskerakonnale soovitakse soodustada riigi osalemist rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide tegevuses, et saada liikmelisusest suuremat kasu.

Kui teised erakonnad räägivad ettevõtluse arendamisest teaduse abil, ilma et selgitaks, kuidas see reaalsuses toimima peaks, siis Eesti 200 on selle osas selgem. Erakond lubab riiklikult toetada teadusmahuka ettevõtluse laiendamist Eestisse. Koostöös suurettevõtetega lubatakse luua riikliku rahastusega kaasrahastusega teadus-arenduse tippkeskused. Viimaste puhul tekib muidugi küsimus, et milliseid suurettevõtteid silmas peetakse, sest Eestis on küll suurettevõtteid, kuid need on näiteks panganduse, jaemüügi ja telekommunikatsiooni valdkonnas, oluliselt vähem aga teadusmahuka tööstuse vallas.

Eesti 200 räägib samuti Eesti jaoks olulistest õppevaldkondadest, nimetades nende hulgas reaal- ja loodusteadusi, insenertehnilist õpet ja IT-d, unustades sealjuures humanitaar- ja sotsiaalteadused.  

Isamaa  

Isamaa programm ei erine kuigivõrd teiste erakondade omast. Korratakse üle majanduse arendamise vajadust teaduse kaudu, lähtudes ennekõike ettevõtluse vajadustest. Vahest suurim erinevus on see, et välja ei tooda lubadust tõsta teaduse rahastamist, vaid suurendada teaduse ja kõrghariduse rahastamise võimalust siis, kui kasvab majandus.  

Ühele punktile Isamaa programmis võiks siiski veel eraldi tähelepanu pöörata. "Rahvusteaduste arenguvõime on riigi pideva tähelepanu all. Ka doktoritööd tuleb kirjutada eesti keeles või tõlkida eesti keelde."

Eestis kaitstakse ligikaudu 250 doktoritööd aastast. Enamik neist tugineb kolmel teaduspublikatsioonil, mis on avaldatud rahvusvahelistes eelretsenseeritud teadusajakirjades – seega enamasti on need inglise keeles. Keskmiselt on doktoritöö koos publikatsioonidega umbes 100 lehekülge. Inglise keelest eesti keelde tõlkimine maksab umbes 15 eurot lehekülg, kuid arvestades, et tegu on spetsiifilise erialakeelega, siis ilmselt on realistlikum hind umbes 20 eurot. Lihtne matemaatiline tehe näitab, et ingliskeelsete doktoritööde tõlkimine eesti keelde maksaks ligikaudu pool miljonit eurot aastas, sest selge on ka see, et doktorandilt ei saa nõuda ühe töö kirjutamist kahes keeles – see poleks otstarbekas ajakasutus mitte mingil moel.

Oleks mõistetav, kui Isamaa nõuaks doktoritöö eestikeelsete kokkuvõtete tegemist ja levitamist populaarteaduslikus võtmes. Kuid doktoritööde tõlkimise nõude osas oleks paslik küsida, kes ja kust leiab selle 500 000 eurot tõlkeraha?

EKRE

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valimisprogramm on teaduse osas kõige napisõnalisem, populistlikum ning suudab kõnetada vahes kõige teaduskaugemat inimest.

EKRE lubab muuta "kõrgkoolide ja teaduse rahastus- ning hindamissüsteemi Eesti-keskseks". Avalik-õiguslikud ülikoolid ja teadusasutused ongi väga Eesti-keskselt rahastatud – riigieelarvest. Tõsi, hinnatakse neid rahvusvaheliselt ehk välishindamise kaudu, et vältida n-ö konnatiigi efekti, kus omad kiidavad omasid. EKRE lubab tõsta "teadusinvesteeringu 2 protsendile SKP-st", kuid ei täpsusta, kas see 2 protsenti on riigieelarvest või ettevõtlusest või mõlemast kokku tulev rahastus. Kui see on riigieelarveline raha, on see utoopiline, sest Euroopas ei suuda ükski riik oma teadust sellises mahus rahastada (Rootsis on teaduse riiklik rahastus kõrgeim, 0,98% SKP-st).

EKRE programmis seisab, et "välisfondide poolt Eesti haridusse ja teadusesse suunatud vahendid peavad kandma Eesti riigi ja ühiskonna huve". Arvestades, et enamik Euroopa Liidu või mistahes muude rahvusvaheliste rahastusmeetmete tingimus on, et teadus oleks rahvusvaheline, sellesse oleksid kaasatud erinevate riikide ülikoolid ja need lahendaksid erinevate riikide aktuaalseid üleilmseid probleeme, siis tasub küsida, kas EKRE nägemuses jääks Eesti edaspidi rahvusvahelisest teadusrahastusest lihtsalt ilma ja rahvusvahelisest koostööst kõrvale?

Servapidi puutub teadusega kokku ka EKRE metsateemaline lubadus kehtestada aastane raiemahu piirang, lähtudes metsandusteadlaste soovitustest, statistilise metsainventuuri (SMI) tulemustest, metsa aastasest juurdekasvust ja liigilisest koosseisust.

Metsateadlane, kellega ERR Novaator seda punkti arutas sedastas, et raiemahu sidumine piirangutega praktikas ei tööta, sest raiemaht kujuneb teistel alustel, kui keegi poliitik ütleb või keelab. Erametsaomanikule ei saa öelda, et ta ei tohi oma metsa majandada või raiuda, kui see on raieküps – see on tema mets ning raiemahu piirangu tulemus võib viia hoopis olukorrani, kus erametsa omanikud loobuvad oma metsa majandamisest või müüvad selle lihtsalt ära. Kui võtta eeskuju Soomest ja Rootsist, siis seal on liigutud piirangute juurest tagasi piirangute kaotamise poole, et motiveerida erametsaomanikke oma metsi majandama.

Vabaerakond

Vabaerakonna valimisprogrammi teadust puudutav osa on mahukas ja sisukas. Selles on näha teadussüsteemi ja kõrghariduselu sisulist tundmist. Vabaerakond puudutab neid kohti, kust praegu Eesti teaduses king kõige enam pigistab. Nende puhul on oluline esile tõsta, et kuigi teaduse alapeatükk on kirja pandud akadeemiliselt diskreetses ja ümaras toonis, siis tegu on teemadega, mis oleksid tõesti ka järgmise valimistsükli jooksul lahendatavad.

Vabaerakond puudutab samuti teaduse rahastamise küsimust, toonitades vajadust kõrghariduse rahastamise järele, kuid ainsana erakondadest toob välja vajaduse anda "ülikoolidele senisest avaramad ja paindlikumad võimalused tasulise õppe rakendamiseks, mis suurendab ülikoolide finantsvõimekust ja mitmekesistab õppekavasid".

See ei tähenda tasuta kõrghariduse ärakadumist, kuid võimaldaks ülikoolidel majandada end paremini, sest tasuta kõrgharidus on osati olnud põhjus, miks ülikoolidel kõrghariduse rahastamisega probleemid tekkisid.

Doktoranditoetuste osas lubab Vabaerakond suurendada neid 80 protsendini keskmisest palgast, et tagada noorteadlaste maksimaalne motiveeritus ja soodustada lõpetamist. Erinevalt nii mõnestki teisest erakonnast on see lubadus realistlikum, ehkki siingi tahaks vastust, kas tegu on doktoranditoetuse või doktorandipalgaga ning kui tegu on palgaga, siis kust tuleb rahaline kate maksude osas?

Sarnaselt teistele erakondadele rõhutab Vabaerakond teaduse ja ettevõtjate koostöö vajadust. Erinevalt teistest toovad nad välja ka selle, kuidas eesmärki teoks teha. Vabaerakond nihutaks grandipõhise rahastuse rakenduslikuks. Idee on huvitava väljavaatega, ehkki sellele sooviks pikemat selgitust.

Konkreetsemalt toob Vabaerakond välja eesmärgi toetada väikeste mobiilsete teaduskeskuste tekkimist, mis oleksid korraga nii eraalgatuslikud kui ka riikliku toetusega ning toimiksid koostöös kultuuri ja ettevõtlusvaldkondadega. Viimane on iseäranis tervitatav mõte, sest ei räägi üksnes inseneriteaduse ja suurettevõtete koostööst, nagu enamik teistest erakondadest, vaid võimaldab teadusel arendada ka seda valdkonda, kus asub väga suur osa Eesti ettevõtlusest.

Rohelised

Rohelised on teadust põiminud erinevatesse keskkonnateemadesse, näiteks põlevkiviuuringutesse ja põllumajandusse.

Originaalsena toovad nemad oma programmis välja viisid, kuidas võiks doktorikraadiga spetsialiste ja teadlasi hoida Eestis, luues selleks eesmärgipäraseid stipendiume ja järeldoktorantuuri kohti Eestis.

Rohelised lubavad vähendada bürokraatlikke kulutusi ning motiveerida riigiasutusi tellima teadlastelt uuringuid ja ekspertarvamusi riiklikult tähtsatest küsimustes ning arvestama nende tulemustega otsustusprotsessis.

Elurikkuse erakond

Elurikkuse erakond on teadusteemad lõiminud oma programmi kohe nii tugevasti ära, et neid on sealt raske üleski leida. Üldsõnaliselt räägitakse teaduse vajalikkusest majandusele ja innovatsioonile, kuid ei minda täpsemaks.

Teadlaste palgatõus pannakse samale pulgale päästjate ja õpetajate omadega ning leitakse, et see aitab väärtustada neid ühiskonnas. Kust ja kuidas palgatõus täpsemalt tuleb, jääb selgusetuks.

Originaalseim on nende programmis ehk see, et teadus ja teadlaskonna enesetunne on oluline riikliku julgeoleku seisukohalt, kuidas täpsemalt, jääb selgusetuks.