Täna esitletud OECD raport “Haridus lähivaates” toob taas välja, et Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal olnud ajalooliselt kõrge.

Kõrgharidusega täiskasvanuid on 38 protsenti, mis on veidi kõrgem OECD keskmisest 36 protsendist. Kõrgharituid on nii nooremate ehk 25–34-aastaste hulgas kui ka vanemates põlvkondades (55–64aastased), kellest on kõrgharidus 35 protsendil.

Samas annab aga raport hoiatava noodi: majanduslik tasuvus ja kõrghariduse kasumlikkuse madal tase Eestis võivad viia otsuseni jätta kõrgharidus omandamata. Teisisõnu ei anna kõrgharidus tööturul sedavõrd suurt palgalisa, et see motiveeriks inimesi õppima ülikoolis.

Värske haridus- ja teadusminister Maris Lauri ütles, et põhjusi selleks on mitu. „Üks on seotud sellega, et väga palju kõrgharidusega inimesi töötab ametikohtadel, mis ei eelda kõrgharidust. Kõrgharidust nõudvad ametikohad on kõrgema palgaga.“

Teise põhjusena toob Maris Lauri välja, et kindlasti on nende hulgas vanemaid inimesi, kes on hariduse omandanud nõukogude ajal ega tööta praegu erialasel tööl. Samuti on kõrgharitud noori, kes ei ole leidnud tööd, mis seda kõrgharidust nõuaks.

Vale valik kõrghariduses

„Me võime vaadata nii, et kvalifikatsioon ei ole piisav. Aga võib vaadata ka nii, et ettevõtted ei ole nii hästi kasutanud neid inimesi ära, kes meil on,“ ütles Maris Lauri ja lisas, et tema hinnangul on see probleem kahepoolne – ühed ei oska hinnata, mis neil on, teised ei oska pakkuda end suurema lisandväärtusega tööle.

Samuti võib põhjus olla ka selles, et inimesed on ülikooli õppima minnes teinud vale valiku.

Ometi tõi Maris Lauri raporti esitlusel välja, et eesmärk on tõsta õpetajate palk samale tasemele teiste kõrgharitud töötajate keskmise palgaga. Kui õpetajatelt eeldatakse nende töös samuti kõrgharidust, siis miks ei saa nad selle hariduse väärilist palka juba praegu?

Maris Lauri selgitas, et riiklik poliitika on viimastel aastatel sinna suunda liikunud ning see on nüüd võetud riiklikult eesmärgiks. „Meil on sinna tükk maad veel minna, aga oleme tükk maad kaugemale jõudnud kui suurem osa OECD riike.“

Eestis jätab üle 40 protsendi üliõpilastest kooli pooleli

OECD analüütik Daniel Sanchez-Serra tõi samuti välja, et kõrgharitute madalal palgatasemel on mitmeid põhjusi. Ühtlasi seondub sellega ka teine asjaolu, mille poolest Eesti OECD riikide hulgas silma torkab: meil on üks kõrgeim kõrghariduse katkestajate tase. Kolme aasta lõikes õppijaid või õppinuid vaadates torkab silma, et üle 40 protsendi kõrgkooli astunutest on oma õpingud katkestanud.

OECD keskmine kõrgharidustee katkestajate hulk on 70 protsendi lähedal.

Maris Lauri tunnistas samuti, et tasapisi hakkab süvenema probleem, et kõrgharidust ei suudeta lõpetada. Siin on erinevaid põhjusi, mis võib olla isikliku motivatsiooniga, aga ka faktiga, et õppimine katkestatakse tööle minemise tõttu, tõi Lauri välja.

Raportis tuuakse ühe väljavaatena esile, et praeguste kõrgharidusõppe lõpetamise mustrite jätkumisel alaneb järgmiste põlvkondade haridustase. 2014. aastal oli bakalaureuseõppe üliõpilaste lõpetajate osakaal kättesaadavate andmetega riikide võrdluses madalaim ehk 51 protsenti.

OECD tutvustas Education at a Glance raportit. Hea võrdlus teiste riikidega, tugi ja kinnitus muutusteks hariduses pic.twitter.com/8w6ECaJ6H3

— Maris Lauri (@MarisLauri) September 15, 2016

Veel fakte värksest OECD raportist:

• Olukorras, kus pooled õpetajad on üle 50aastased, on Eestil vaja õpetajaametisse meelitada uusi talente. Õpetajakoolituse õppekavade lõpetanute keskmine töötasu on võrreldes kõrgharidusega töötajate palkadega üks madalamaid.
• Eestis on ajalooliselt olnud elanikkond kõrgelt haritud, nagu näitab 55–64aastaste kõrgharidusega elanike kõrge osakaal (35%) OECD keskmisega (26%) võrreldes. Samas on tõenäoline, et praeguste kõrgharidusõppe lõpetamise mustrite säilimisel alaneb järgmiste põlvkondade haridustase.
• 2014. aastal oli bakalaureuseõppe üliõpilaste lõpetajate osakaal kättesaadavate andmetega riikide võrdluses madalaim (51%).
• Kutsekeskharidus on keskhariduse omandajate seas endiselt ebapopulaarne. Neil õppekavadel õpib ainult umbes kolmandik keskhariduse tasemel õppuritest, samas kui EL-i 22 riigis peaaegu pooled.
• 2013. aastal moodustasid investeeringud 15% õppeasutuste kogurahastusest, mis on OECD riikide kõrgeim näitaja. Investeeringute suhteliselt kõrget taset saab seostada koolivõrgureformi käigus toimuva mahuka investeerimisega koolide infrastruktuuri.