OECD: Eesti õpetaja seisab klassi ees vähem, kuid koormus on sama, mis mujal
OECD avaldas teisipäeval iga-aastase raporti "Haridus lähivaates", milles Eesti puhul tuuakse välja, et teiste riikidega võrreldes on Eestis õpetajal kõige vähem kontakttunde ehk vahetut kokkupuudet õpilasega. Siiski on õpetajate töökoormus sarnane teiste OECD riikide omaga, lihtsalt suurem osa õpetajate tööajast kulub lisaks õpetamisele muude ülesannete täitmisele.
Mis iseloomustab Eesti koolis klassi ees olevat õpetajat? Tema klass on väiksem, õpilasi on õpetaja kohta vähem ja ka kontakttunde on vähem kui OECD riikides keskmiselt. Kui kõrvale jätta lasteaiaõpetajad, siis kõigis teistes haridusastmetes on kontakttundide arv viimastel aastatel vähenenud.
Kui aastatel 2015–2016 seisis keskkooliõpetaja klassi ees keskmiselt 568 tundi, ja see on jäänud samaks, siis põhikooli III astmes on see vähenenud 619 tunnilt 602 tunnini. Algklassides oli vähenemine isegi suurem – kontakttundide arv kahanes 619 tunnilt 585 tunnini aastas.
Kuigi Eestis kulub õpetajatel vähem aega kontakttundidele, ei ole nende koormus tingimata väiksem, kui teistel OECD riikide õpetajatel. Suurem osa õpetaja tööajast kulub õpetajatöö teistele ülesannetele. Eestis ei pea õpetajad mitte ainult õpetama, tunde ette valmistama ja õpilaste töid parandama, vaid nad peavad ka õpilasi nõustama – see on nõutav vaid 15 OECD riigis ja partnerriigis.
Õpetajad peavad sageli osalema ka koolijuhtimises või muudes juhtimistegevustes. Samas ei ole Eestis kehtestatud nõuet, mitu tundi peavad õpetajad koolis olema.
Eakas naisõpetaja – keskmine, mis ei näi muutuvat
Raportis aga tuuakse välja muudki mõtlemapanevat. Juba ammu teada olevana tuuakse jätkuvalt süveneva probleemina välja õpetajate vanus ja soolise tasakaalu puudumine. 48 protsenti Eesti õpetajatest on vanemad kui 50-aastased. Keskmiselt veel vanemad õpetajad on vaid Itaalias.
Õpetajaskond vananeb. Nooremaid kui 30-aastaseid õpetajaid ei ole üle 10 protsendi ühelgi haridustasemel. Kui nooremate õpetajate osakaal on keskhariduses sarnane OECD keskmisele, siis alg- ja põhikoolis on see ligikaudu kaks protsendipunkti madalam.
Enamik neist on naised. Kas see just lohutav on, kuid samasugune soolõhe on märgatav ka teistes OECD riikides. Kõigis kooliastmetes moodustavad naised 82 protsenti õpetajaskonnast, OECD riikides keskmiselt on see näitaja 70 protsenti. Kõrgkooli õppejõudude hulgas on naisi ja mehi peaaegu võrdselt.
Nagu ka teistes OECD riikides, ei tõuse meesõpetajate osakaal, mis praegu on 18 protsenti õpetajaskonnast, tõenäoliselt ka tulevikus. Ainult 24 protsenti noorematest kui 30-aastastest põhikooliõpetajatest ja 41 protsenti keskkooliõpetajatest on mehed.
Õpetajate palk OECD üks madalam
Vaatamata sellele, et Eestis tõusis õpetajate palk aastatel 2011–2016 51 protsenti, on õpetajate tegelik töötasu Eestis üks OECD riikide madalamaid. Algklassi-, põhikooli- ja keskkooliõpetajad teenivad Eestis ligikaudu 23 600 USD*, mis on palju madalam kui OECD keskmine 43 800 USD.
Õpetajate palgad on üheksa protsenti madalamad võrreldes täiskohaga töötavate kõrgharitud inimestega.
Eestis on kulutuste osakaal õpetajate töötasule kogu hariduskuludest OECD riikide üks madalamaid. Alg-, põhi- ja keskkooli ning keskhariduse-järgse kutseõppe õpetajate palgad moodustavad vaid 47 protsenti tegevuskuludest, madalam on see vaid Tšehhi Vabariigis.
Seetõttu soovitatakse raportis jätkuvalt tõsta õpetajate palku, et need oleksid tööturul konkurentsivõimelised. Konkurentsivõimelisemad palgad võivad aidata parandada soolist ebavõrdsust, tuues rohkem mehi õpetajaametisse. On tõendeid, et õpilaste ootused õpetajakarjääri suhtes on sooliselt enam tasakaalus riikides, kus õpetajate palgad on kõrgemad
Üleüldiselt tuuakse OECD raportis "Haridus lähivaates" välja, et ebavõrdsus hariduses kasvab, mistõttu pööratakse juba praegu osades riikides teadlikult tähelepanu sellele, et toetatakse ääremaadel õpetamist ning koolist kõrvale jäävate ühiskonnagruppide osalemist hariduses.
Sotsiaalmajanduslik võrdsus või ebavõrdsus kandub põlvest põlve
Sotsiaalmajanduslik taust ehk sissetulek ja haridustase mõjutavad hariduse omandamist. OECD raport kinnitab taas seda fakti. Vaid 47 protsenti 18–24-aastastest, kelle vanemad ei ole omandanud kõrgharidust, läheb edasi ülikooli. Hiljem hakkab see aga välja paistma ka ebavõrdsusena tööturul: keskharidusega inimesed teenivad OECD riikides keskmiselt 65 protsenti oma kõrgharidusega eakaaslastest.
Sestap on oluline soodustada inimeste kõrghariduse omandamist, kuna sel on pikaajaline mõju ka järeltulevatele põlvedele.
Eesti on siin aga silmapaistev erand teiste OECD riikide hulgas. Erinevalt enamikust OECD riikidest ei mõjuta vanemate haridustase nende laste osalemist koolieelses hariduses: kõrghariduseta vanemate alla kolmeaastased lapsed käivad koolieelses lasteasutuses sama tõenäoliselt kui kõrgharidusega vanemate lapsed.
Soolõhe soosib hariduses tüdrukuid, tööturul aga mehi
OECD riikides on 60 protsenti klassikursust kordama jäänutest poisid ning neil on suurem tõenäosus langeda koolist välja, seda mistahes haridusastmes. Selle tulemusena on tüdrukud lõpetamise näitajate poolest poistest tublimad.
Tüdrukutel on edumaa ka kõrghariduses: kui ülikoolides on vaid 38 protsenti 25–34-aastastest meestest, siis sama eagrupi naiste hulgas on kõrgharidust omandamas või omandanud 50 protsenti. OECD toob välja, et see lõhe suureneb lähikümnendil veelgi.
Kui hariduses on naised edukamad, siis tööturul edestavad mehed naisi. Kõrgharidusega noortest naistest töötab 80 protsenti, meestest aga 89 protsenti. Samas teenivad OECD riikides keskmiselt kõrgharitud naised samaealistest meestest 26 protsenti vähem.
OECD põhjendab seda tegevusvaldkondade soolise jaotuvusega, kus kõrgepalgalistes valdkondades lihtsalt töötab rohkem mehi. Samuti on naiste väiksema palga põhjus ilmselt lapsevanemaks saamine, mis ajutiselt peatab töötamise.
Eestitki iseloomustab kõik see, mis soolõhe kohta OECDs kehtib. Eestis omandab kõrghariduse rohkem naisi kui mehi, kuid kõrgharidusega mehed leiavad töö palju kergemini kui naised. Mõlemad soolised erinevused on viimasel kümnel aastal olnud püsivad, nii nagu ka OECD teistes riikides.
Sisserändaja taustaga inimesed käivad vähem koolis ja on tööturul vähem edukad
Nii esimese kui teise põlvkonna migrante jõuab kõrgharidusse vähem kui kohalikke. Sageli on põhjuseks kohaliku riigi haridussüsteemi mittetundmine. Välismaal sündinud noorte (15–29-aastaste) sisserändajate hulgas on 18 protsenti neid, kes ei õpi ega tööta; kohalike sama vanade täiskasvanute hulgas on see näitaja 13 protsenti. Samuti on sisserändajatel keerulisem leida tööd ning sageli on nende tehtavad tööd keskmiselt madalama palgaga.
Kuigi riigid panevad haridusse rohkem raha, tuleb jätkuvalt suur osa hariduse eelarvest erarahastusest, näiteks õppemaksudest
OECD riikides keskmiselt kasvas ühe õppuri kohta riiklik rahastus 2010.–2015. aastal viis protsenti alus- kesk- ja kutsehariduses ning 11 protsenti kõrghariduses. Samas näiteks kõrghariduses maksis riik kinni vaid 66 protsenti õppekuludest.
Õpetajaamet on jätkuvalt naistekeskne ja soolõhe pigem kasvab
Nii Eestis kui enamikus OECD riikides õpetab üldhariduskoolides klassi ees pigem naine kui mees ning viimase kümnendi jooksul on see lõhe veelgi suurenenud. Soolõhe on vähenenud üksnes kõrghariduses. Peamine põhjus ei ole üllatav: see on palgalõhe, sest naisõpetaja saab oma muus valdkonnas töötava sookaaslasega võrreldavalt keskmist palka, siis meesõpetaja saab oma muus valdkonnas töötavate sookaaslastega võreldes vaid 88 protsenti nende keskmisest palgast. Lihtsalt öeldes: meesõpetajate ja muudes valdkondades töötavate meeste palgalõhe on suur ega motiveeri mehi hariduses töötama. Nii nagu OECD riikides, nii ka Eestis.
*Väärtused USA dollarites (USD) on konverteeritud SKP ostujõu pariteeti arvestades