Noort õpetajat hoiab koolis heade spetsialistide tugi ja vabadus õpetada ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti õpetajate kõrge vanus ning õpetajaameti vähene atraktiivsus tähendavad, et õige pea pole peaaegu kedagi, kes koolis õpetaks. Noor meesõpetaja leiab, et õpetajatel on koolis vaja häid tugispetsialiste, tänu kellele jääks noorel õpetajal aega pühenduda õpetamisele.

Üle 50-aastaseid õpetajaid õpetajaskonnast peaaegu pool. Samas OECD riikides keskmiselt on üle 50-aastasi õpetajaid vaid 35 protsenti. Samuti on enamik Eesti õpetajatest naised. 82 protsenti õpetajatest on naised, samas kui OECD riikides keskmiselt on naisõpetajaid 70 protsenti.

Martin Saar on ebatavaline erand: ta on noor, mees ja õpetaja. "Aktuaalse kaamera" otsestuudios märkis ta, et Eestis on tarvis algatada terve rida protsesse, et meil üldse oleks veel õpetajaid 40 aasta pärast. Seda põhjusel, et õpetajaametis on praegu suures osas naised, kes on juba eakad.

Täna avaldatud OECD raportis soovitatakse õpetajakutse atraktiivseks muutmiseks liikuda strateegias eesmärgiks seatuni. Selle kohaselt peaks 12,5 protsenti õpetajaskonnast alla olema 30-aastased. Selleks, omakorda, soovitatakse pidevalt õpetajate palka tõsta. Eestis tõusis õpetajate palk aastatel 2011–2016 51 protsenti, kuid õpetajate põuda see endiselt ei vähendanud.

Kas palk on ainus lahendus või on veel midagi, mis noori õpetajaametisse meelitaks ja seal hoiaks?

Martin Saar leiab, et üks peamine küsimus puudutab õpetaja loomevabadust ja autonoomiat. "Kui me kõneleme gümnaasiumiõpetajatest kui gurudest, valdkonna tugevatest spetsialistidest, siis noor inimene tahab tulla õpetama nii, et ta saab sellele valdkonnale pühenduda, ta saab midagi enamat nende noortega ette võtta kui pinnapealne materjalikäsitlus," kirjeldas Saar.

Raporti kohaselt veedavad õpetajad klassi ees vähem tunde kui nende kolleegid OECD teistes riikides. "Ma ei julgeks sellest küll teha kaugeleulatuvaid järeldusi, sest viimastel aastatel on õpetajate töökorraldus muutunud oluliselt paindlikumaks. See tähendab, et meil võib töötada ka täiskohaga õpetaja, kes reaalset õppetab 12 tundi klassi ees ja ülejäänud aja täidab teisi täiendavaid kohustusi," selgitas Saar.

Üks selline õpetaja on Keila kooli õppejuht Ahti Noor, kes õpetab nädalas seitse tundi ning ülejäänud aja täidab õppealajuhataja ülesandeid. "Klassijuhatajad annavad teatud arvu tunde, aga nad tegelevad õpilastega ka tundide välisel ajal väga palju. Lisaks muud ülesanded: uurimistööde ja loovtööde juhendamine," kirjeldas Noor.

OECD haridusekspert Deborah Roseveare nentis, et andmete järgi on Eesti õpetajatel on võrreldes teiste riikidega vähem kontakttunde, kuid õpetajad tõesti teevad palju muid olulisi tegevusi lisaks õpetamisele.

Sel põhjusel peabki Martin Saar OECD raporti tulemusi eksitavateks ning laiendab teemat sisuliselt. Saar leiab, et kui koolidesse saadakse tööle hea ettevalmistusega tugevad tugispetsialistid, siis saab ka õpetaja tegeleda rohkem oma põhitöö ehk õpilaste vahetu juhendamisega. Vaja oleks tugispetsialiste, kes tegeleksid näiteks hariduslike erivajadustega õpilastega, logopeede ja psühholooge.

"Täiskoormusega õpetaja on klassi ees 21 tundi ja see on tegelikult selline keskmine. Paraku võib öelda ka, et enamustes koolides on see kahjuks suurem kontakttundide arv," rääkis Haridustöötajate ametiühingu juht Reemo Voltri.

"Eesti õpetaja üldtööajast läheb õpetamise peale, ükskõik kuidas me seda arvutame, ikkagi kuskil 40 protsenti tööajast."

Selle kohaselt töötab õpetaja nädalas enam kui 50 tundi. Samas tõdetakse raportis, et taolise koormusega töö eest saavad Eesti õpetajad jätkuvalt poole madalamat palka kui OECD riikides keskmiselt.

Kuigi nii haridusminister Mailis Reps kui ka OECD eksperdid ütlesid, et kümne aasta perspektiivis on õpetajaskonda ees ootamas katastroof, siis Reemo Voltri on pessimistlikum: "Ma usun, et see katastroof, kui nüüd midagi väga oluliselt ei muudeta õpetajate palgatingimustes, siis see katastroof tuleb palju kiiremini," ütles Voltri.

2019. aastaks peaks õpetajate miinimumpalk tõusma 1250 euroni.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: