Alustame aga õpilaste ja õpetajate suhtarvust. Eestis on alghariduses 10 ja põhihariduses 13 õpilast õpetaja kohta. OECD keskmine on vastavalt 15 ja 13. Õpetajate ja õpilaste suhe on saadud, kui täiskoormusega õpilaste arv on jagatud täiskohaga võrreldava õpetajate arvuga.

OECD analüüsi „Education at a Glance“ kohaselt oli 2013. aastal ühe õpetaja kohta veel vähem õpilasi vaid Lätis. Samas veedavad just Läti ja Eesti õpetajad kõige rohkem tunde õpetades.

Suuremad klassid on seotud vähesema õpetamisele ja õppimisele pühendatud aja ning suurema ajakuluga klassiruumis korra hoidmisele. Iga lisaõpilane tähendab õpetamisele ja õppimisele pühendatava aja vähenemist 0,5% võrra.

Eestis on suhteliselt väiksemad klassid kui OECD riikides keskmiselt, mis annab head õpetamistingimused.

Eestis on õpetajatel soodsad õpetamistingimused, kuna klassi on keskmisest väiksem:15 õpilast klassis põhikooli 7.-9. klassis ja 17 õpilast põhikooli 1.-6. klassis. OECD keskmine on vastavalt 24 ja 21 õpilast.

Näitaja peaks olema Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimehe Reemo Voltri sõnul positiivne. Õpetajatel peaks olema võimalus töötada õpilastega individuaalsemalt. Samas viitab ka sellele, et koolivõrk pole veel piisavalt korrastunud ja liiga väike hulk haridusse pandavast rahast jõuab inimeste töötasuks.

''Tahame või ei taha, aga me peame rääkima sellest, et meie õpilaste arv on siiski drastiliselt vähenenud viimase 10–15 aastaga ja koolivõrk ei ole sellega kaasa tulnud. Samas paneme me liiga palju raha betooni. Kütame suuri koolimaju, kus on kolme korda vähem õpilasi, kui mille tarbeks need on ehitatud. Sellest hoolimata teevad õpetajad tublit tööd,'' nentis Voltri saates ''Terevisioon''.

Enamiku OECD riikidega võrreldes pühendab õpetaja tunnis rohkem aega õpetamisele kui korra hoidmisele. „Education at a Glance 2015“ toob esile negatiivse seose klassi suuruse ja õpetamisele pühendatava aja vahel.

Kui õpilaste jaoks on interneti kasutamine elementaarine, siis õpetajad vajaksid koolitust

Juurdepääs internetile on Eestis muutunud õpilaste jaoks iseenesestmõistetavaks. PISA 2012. aasta uuringust ilmnes, et 80% õpilastest kasutas internetti esimest korda enne 9-aastaseks saamist (OECD riikide keskmine 57%) ja peaaegu veerand enne 6-aastaseks saamist (OECD keskmine 15%).

Interneti kasutamine koolis on OECD keskmisel tasemel: 66% Eesti 15-aastastest õpilastest märkis PISA 2012. aasta uuringus, et kasutab tavalisel koolinädalal arvutit, OECD keskmine näitaja oli 64%. Eesti õpilased saavutasid üldjuhul arvutikeskkonnas korraldatud testides paremaid tulemusi. See peab eriti paika poiste puhul, kelle sooritus oli arvutipõhises PISA lugemistestis keskmiselt 10 punkti kõrgem kui paberi ja pliiatsiga tehtud testis.

Kui ametialases koolituses on Eesti õpetajad viimase 12 kuu jooksul osalenud küllaltki OECD keskmisel tasemel, siis Ligi veerand õpetajatest leiab, et neil on suur vajadus ametialast koolitust, et täiendada oma IKT oskusi.

Nende põhikooli 7.-9. klasside õpetajate protsent, kes märkisid, et:

Õpetajate palk kasvanud, kuid hariduskulutused SKT-st on kõvasti langenud

Arvestades, et pooled keskhariduses töötavatest õpetajatest on 50-aastased või vanemad ning 19% 60-aastased või vanemad (suurim osakaal OECD ja partnerriikides), ootab Eesti õpetajaid lähiaastatel ees põlvkondade vahetus.

Selleks, et leida koolidesse uusi andekaid õpetajaid, peab Eesti neile pakkuma nii konkurentsivõimelist palka kui ka häid karjäärivõimalusi, leitakse raportis.

''See on ikkagi ohumärk, eriti reaal- ja loodusainetes. [...] Mul selle õppeaasta andmeid pole, aga eelmisel õppeaastal läks Tartu ja Tallinna ülikoolis õppima reaalainete õpetajateks kahe ülikooli peale üks inimene,'' viitas Voltri uue põlvkonna pealekasvu olematusele.

Kuigi kulutused õpilase kohta on aja jooksul kasvanud, on Eestis avaliku sektori kulutuste osakaal SKT-st haridusele läbi teinud ühe suurima languse.

Haridusasutustega seotud kulutuste muutuse indeks aastatel 2010–2012 protsendina SKPst, põhiharidusest kuni kõrghariduseni hariduseni (2010 = 100, 2012. aasta püsivhinnad)

Aastatel 2005–2013 oli õpetajate palgakasv Eestis üks kiiremaid OECD riikides: põhikooli III astmes (7.-9. klassis) ja gümnaasiumis töötavate õpetajate palgad tõusid 31%. Ehkki finantskriisi tõttu 2005- 2010 aastate kasvutempo võrreldes aastatega 2010–2012 aeglustus, hakkas palk 2012. ja 2013. aastal taas kiiremini tõusma.

Üldhariduse õpetajate töötasu alammäär on Eestis aga üks madalamaid OECD ja EL 21 riikide seas. Eestis on palkade erinevus suhteliselt väike, palgaskaala ülemises osas on need 31% kõrgemad üldhariduses töötamist alustava õpetaja palgast. Selle näitajaga jäädakse OECD keskmisest tasemest (60%) tunduvalt allapoole.

Üldhariduskoolides töötavad õpetajad võivad Eestis eelduste kohaselt teenida keskmiselt umbes 84% palgast, mida saab täisajaga kogu aasta töötav kõrgharidusega töötaja. See on võrreldav OECD keskmisega (80%).

Põhikooli 1.-6. klasside õpetajate puhul jääb aga palk madalamaks põhikooli 7.-9. klasside ja gümnaasiumiõpetajate töötasust (vastavalt 86% ja 91%). Alushariduses töötavad õpetajad võivad eelduste kohaselt teenida 59% palgast, mida saab täisajaga ja kogu aasta töötav kõrgharidusega töötaja. See jääb alla OECD keskmisele, mis on 78%.

Põhikooli 7.-9. klasside õpetajate palga muutuse indeks aastatel 2000–2013 (2005 = 100, püsivhinnad), vähemalt 15 aasta pikkuse kogemuse ja tavapärase kvalifikatsiooniga õpetajate puhul.