Eesti jõudmine maailma viie kõige mõjukama teadusriigi sekka on realistlik, kui Eesti teadust ei taba mõni suurem katastroof. Teisalt meenutab teaduse rahastamine Eestis eksperimenti, mille eesmärk on uurida, kas maailmatasemel teadust on võimalik teha ilma mingisuguse rahata, kirjutatakse ülevaates "Eesti teadus 2019".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Iseõppivad algoritmid võimaldavad leida suurandmetest uudseid ja ootamatuid seoseid, mis võivad jääda inimsilmale haaramatuks. Pimesi tehisintellekti usaldamine võib teha teaduse arengule aga pikas plaanis karuteene, hoiatab meditsiinistatistik Generva Allen.
Kliimamuutustega kaasnevad tugevamad sajuhood, mis tekitavad Läänemere äärsetes linnades üleujutusi. Kuna see liigne vesi juhitakse sageli otse merre, suurendab see Läänemere reostuskoormust veelgi. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased asuvad seda probleemi lahendama.
Kolmapäeval kogunesid teadlased Stenbocki maja ette, et näidata, et nad ei ole rahul sellega, kuidas valitsus on otsustanud jagada teadusesse suunatavat lisaraha. Kuigi lisaraha lahendab ilmselt paljud kiiremad mured, on teadlaste sõnul tekkinud alarahastusest juba ka selliseid kitsaskohti, mida vaid lisarahaga enam lahendada ei saa.
Sel aastal said 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest Anne Luik ja Peeter Saari. 50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati Mart Ustavile.
Aeg on mõelda võimalusele, et teaduse vähene avaliku sektori rahastamine ei ole mitte niivõrd Eesti teaduspoliitika läbikukkumine, vaid teaduse "ilusa vale" läbikukkumine laiemalt, leiab Erkki Karo, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi teadus- ja tehnoloogiapoliitika professor.
Soomes 2017. aastal alanud kodanikupalga eksperimendi esialgsed tulemused viitavad, et tingimusteta sissetulek Soome töötuid tööle ei aidanud. Ideed ei tasu siiski veel maha kanda, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
50 protsenti taani eakatest, kes haiglasse sisse võetakse, on alakaalulised - kas ei tundu ootamatu? Heaoluühiskonnas ja alakaalulised? Aga nii on ning ERR Novaator koos Vikerraadioga uuris, miks see nii on ja kas seda sama probleemi võib täheldada ka Eestis.
Hoogu koguv automatiseerimislaine tõotab jagada inimkonna juba lähitulevikus kaheks alamliigiks: ilusateks ja intelligentseks eloideks ning koledateks ja tõrjutud morlokite kogukonnaks, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
