Teadlased kogunesid teadmistepõhise Eesti matustele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1559200800000 | amCalendar}}

Neljapäeval kell 11 kogunesid teadlased meeleavalduseks riigikogu hoone ette, kust liiguti edasi Stenbocki maja juurde, et seal avaldada oma pahameelt otsuse üle mitte tõsta teaduse rahastust, nagu poliitikud, teadlased ja ettevõtjad eelmise aasta lõpul kokku leppisid.

Facebookis loodud sündmusele "Teadmistepõhise Eesti matused" oli end kirja pannud pea 500 inimest ning üleskutses seisis: "See otsus tähendab, et oleme leinas. Kutsume ka Sind üles ühinema teadmistepõhise Eesti leinamarsiga.

Koguneme sel neljapäeval, 30. mail 2019 vahemikus 11-11:30 Toompeal Riigikogu esisel platsil, kust liigume 11:45-ks rongkäiguna Stenbocki maja ette. Seal algab kell 12 valitsuse pressikonverents. Palume tuua lahkunu mälestuseks kaasa küünlaid ja lilli. Tartus saab lilled tuua HTM (haridus- ja teadusministeeriumi) juurde samal ajal.

Peagi lõpetavad meie riigis kooli mitmed õppijad – põhikooli, gümnaasiumi ja ülikoolide ukse sulgevad enda järel tuhanded noored. Kutsume teid kõiki üles tooma lõpetamise puhul saadud lilli Stenbocki maja ette, sest Eesti teaduse kiratsemine on miski, mis mõjutab otseselt ka teie kõigi tulevikku.

Me leiame, et teaduse rahastamise osas antud lubadus on sisulise tähendusega. Kui peaministri allkiri sellisel dokumendil ei pea, siis ei peaks see inimene olema peaminister. Kui ei pea selline lubadus, on alust arvata, et siis ei pea ka ükski teine lubadus. Sellise valitsuse vastu puudub meil igasugune usaldus. Leiame, et Jüri Ratas peaks juhul kui valitsus teaduslepet ei järgi koos oma juhitud valitsusega tagasi astuma."

Kell 11 hommikul oli riigikogu ette toodud kümmekond pärga teaduse mälestuseks. Teiste seas oli pärgi saatnud ka ettevõtjad. Peagi liitus aktsiooniga valjuhäälsem grupp teadlasi ja nende toetajaid.

Edasi kulges meeleavaldus aga vaiksemalt, sest oli see ju planeeritud leinamarsina.

Mõni osaleja pidas mõttekaaslastega liitumiseks vajalikuks jätta ära muud olulised tegevused sel päeval.

"Eesti teadus vajab tuge. Väikest viisi teadusjuhina näen ma väga selgelt seda, kuidas teadusgrupid, uurimisgrupid on lagunemas, sest mingit tulevikuperspektiivi Eesti teaduses ei näi olevat," rääkis Tallinna ülikooli professor Indrek Ibrus "Aktuaalsele kaamerale".

Riigikogu eest liikus leinarongkäik Stenbocki maja ette.

"Mina töötan täna Oxfordi ülikoolis. Ma tahaks võib-olla kunagi Eestis töötada, aga väga raske on näha, kuidas see on võimalik. Väga raske on seda ette näha, kui ei ole seda kindlust, et teadlane saab Eestis teha pikaajalist karjääri," kommenteeris teadlane Aro Velmet.

"Mina tahan esindada teadlaste huve. Mina olen füüsik ja laboris ma näen, et täpselt nagu võiksid olla kõrgemad meie toredate professorite palgad, kannatab meie teaduse kvaliteet ka suuresti sellepärast, et meil ei ole võimalik osta vahendeid, sest meil puudub piisav teadusrahastus," rääkis füüsik Robert Krautmann.

Valitsushoone ette jõudes asetati küünlad, pärjad ja lilled selle ukse ette ja peeti Eesti teaduse matusekõne.

Valitsuse pressikonverentsil kinnitas peaminister Jüri Ratas, et lubatud ühe protsendini SKP-st teadusrahastus järgneva nelja aasta jooksul tõesti ei jõua. Lisaraha suunatakse teadusesse sel perioodil küll 152,4 miljonit eurot, kuid inflatsiooni arvesse võttes tähendab see rahastuse säilitamist senise 0,71 protsendi juures SKP-st.

"See on täna Eesti riigi võimekus, kui me räägime teadus-arendustegevusest, eriti olukorras, mis on väga drastiliselt muutunud detsember 2018 ja aprill 2019. Ega meie ei ole õnnelikud selle üle, et meil pole võimalik seda protsenti tõsta," rääkis peaminister.

Rahandusminister Martin Helme rõhutas, et kuigi teadusrahastus ei suurene lubatud ühe protsendini SKP-st, on sellele eraldatav lisaraha märkimisväärne.

"Kui meil ikkagi suureneb, reaalselt suureneb teadusrahastus Eestis miljonites eurodes rekordtasemele, siis ma arvan, et see on selgelt poliitiline ažiotaaž siin mingisuguseid streike välja kuulutada või küünlaid kuhugi süütama minna. Ma ei tea, kas see on punaprofessorite vimm praeguse valitsuse vastu või midagi muud, aga see ei ole adekvaatne," rääkis Helme.

Kujunenud olukorrast rääkis ETV saates "Terevisioon" Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere:

Teadlaste meeleavaldus oli ajendatud esmaspäeval tulnud valitsuse otsusest, et teaduse rahastus jääb järgmise nelja aasta vältel samale tasemele praegusega ehk 0,71 protsendi juurde SKPst. Samas sõlmisid mullu detsembris teadlased, poliitikute ja ettevõtjatega presidendi juures teadusleppe, mille kohaselt panustavad kõik osapooled sellesse, et teaduse rahastus tõuseks järgmise kolme aasta jooksul ühe protsendini SKPst.

See tähendaks igal aastal lisanduvat 47 miljonit eurot, järgmise kolme aasta jooksul kokku tähendaks see 282 miljonit eurot, järgmise nelja aasta arvestuses ligikaudu 470 miljonit eurot.  

Poliitikud on siiski lubanud, et järgmise nelja aasta jooksul saab teadus kokku juurde 153 miljonit eurot. See tundub küll suure summana, kuid suhtarvuna SKPst tähendab see vaid praeguse taseme säilitamist, sest inflatsiooni mõju nullib juurdetuleva summa ära.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps nentis riigi eelarvestrateegia läbirääkimisi selgitades, et praegune kärpe-eelarve võinuks tähendada ka tervikuna teaduse rahastamise vähendamist. 

"Olukorras, kus valitsus oli riigi eelarvestrateegia aruteludes sunnitud diskuteerima kärpekohtade üle, on siiski lohutus see, et teadus sai 143 miljonit juurde, et hoida teaduse rahastamine stabiilsena samal tasemel," nentis Mailis Reps ja lisas, et ei varja, et loomulikult olid ja on ootused suuremad.

Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli rektorid on öelnud, et kui teaduse rahastus ei kasva, siis see tähendab ülikooli igapäevaelus ennekõike seda, et palgad ei tõuse just noorteadlastel ning see, omakorda, tähendab, et Eesti võib kaotada terve generatsiooni teadlasi.

Teadlasi esindav Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu pidas teisipäeval koosoleku, kus arutati streigi korraldamist. Otsustati, et alustatakse lühemate hoiatusstreikidega.

See tähendab, et teadlased streigivad tunni kaupa, kasvõi iga päev. Üldstreigi korraldamiseks peaksid läbirääkimised olema jõudnud ummikusse, kuid seda olukorda praeguseks kujunenud ei ole. Seetõttu alustavadki teadlased selliste protestiaktsioonidega nagu "Teadmistepõhise Eesti matused", kuid 5. juunil toimub ka hoiatusstreik, kus teadlased on lubanud mitte tööd teha. Hoiatusstreik toimub kell 11-13, mis ühtlasi langeb paljudes ülikoolides lõputööde kaitsmiste ajale.

Rektorid on siiski rõhutanud, et lõputööde kaitsmise peab ülikool tagama ning ka lõpuaktused hoiatusstreikide tõttu ära ei jää.

 

 

Toimetaja: Marju Himma, Merili Nael, Elo Ellermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: