"Meie, allakirjutanud, oleme sügavas mures Eesti teaduse pikaajalise alarahastatuse pärast." Nii algab teadlaskonna ühine avaldust, mille tegi Eesti teadlasi ja teadusmeelseid inimesi ühendav katusorganisatsioon Eesti Teaduskoda.

Ühisavaldusega kutsuvad teadlased kõiki teadusmeelseid inimesi tegutsema selle nimel, et investeeringud teadus-arendustegevusse suureneksid ja sellega paraneks teaduse, kõrghariduse ning teadusmahuka ettevõtluse olukord. Ühisavalduses kutsutakse teadlasi, õppejõude ja teadusmeelseid inimesi otsustavalt tegutsema, mis võib olla vajadusel viide protestiettevõtmistele, näiteks streigile.

Ühisavalduse põhipunktid:

• teadlasi, õppejõude, ettevõtjaid ja kõiki teisi teadusmeelseid ühinema loodava ühendusega Eesti Teaduskoda, et ühiselt tegutseda targema ühiskonna, poliitika ja majanduse nimel Eestis;
• alates aastast 2019 korraldama teadlaste, ülikoolide, ettevõtjate ja valitsuse esindajate regulaarseid läbirääkimisi, et lahendada Eesti kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse probleeme;
• teadlasi, teadusmeelseid ja ülikoole jälgima, et hiljemalt lähema kolme aasta jooksul tõuseks avaliku sektori investeeringud 1%-ni SKTst;
• teadlasi, akadeemilisi erialaliite ja ametiühinguid reageerima otsustavalt, kui
  investeeringud ei kasva;
• kõiki teadusmeelseid asutusi, ühendusi ja inimesi käesolevat pöördumist toetama.

Avaliku sektori investeeringud teadusse peavad jõudma riigikogu kinnitatud Teadmistepõhise Eesti strateegias kokkulepitud 1%-ni SKT-st. Eesti Teaduste koda toetab kõiki tegevusi, kaasa arvatud uusi ühiskondlikke kokkuleppeid, mis aitavad tõsta investeeringuid 1%-ni. Kuna seni pole antud lubadustest ja strateegiast kinni peetud, siis kutsume üles teadlasi, õppejõude ja teadusmeelseid inimesi otsustavalt tegutsema.

Algatuse üks juhtidest, KBFI vanemteadur Andi Hektor rääkis "Terevisioonis", et inimesed peaksid mõtlema, mida teadlased igapäevaselt nende jaoks teevad. Teaduses on palju spetsiifilisi probleeme lisaks alarahastatusele: projektipõhisus, liigne bürokraatia, noorte teadlaste kesised võimalused, loetles Hektor.

Ühiskonna jaoks on aga teadusel ja teadlastel teistsugune roll, mida alarahastuse tingimustes on keeruline täita. "Kui me mõtleme, kust tulevad, arstid, juristid, IT-spetsialistid, õpetajad koolidesse, need kõik tulevad ju ülikoolidest ja neid kõiki õpetavad teadlased. Eesti seadus ütleb, et õppejõud Eesti ülikoolis peab olema teadlane. Seega, kui meil ei ole häid teadlasi, ei oleks meil häid ülikoolide lõpetajaid."

Kui teadlased hakkavad streikima, siis kuidas see välja paistab? Andi Hektor loodab, et selliste sammudeni ei pea minema, ehkki teadlaskonna streik või protestiettevõtmised tähendaksid seda, et ülikoolides õppetööd ja laborites teadustööd ei toimuks ning tänavatel võiks ilmselt näha protestivaid teadlasi.