Teismelised suitsetajad loobuvad suitsetamisest täiskasvanuna harvem
Mida nooremalt inimene suitsetama hakkab, seda väiksem on tõenäosus, et ta täiskasvanuna sellest harjumusest loobub, selgub rahvusvahelisest uuringust.
"Meie andmed koos mitmete teiste tõestusmaterjalidega näitavad, et suitsetamine lapseeas viib eluaegse suitsetamiseni," ütles uuringu peaautor Minneapolise Minnesota Ülikooli epidemioloogia ja rahvatervise osakonna rahvatervise professor David Jacobs. "Lapsi tuleks kindlasti manitseda, et nad ei suitsetaks sigarette isegi prooviks."
Jacobsi juhitud uuring on seni ajaliselt pikima kestusega noorte suitsetamist puudutav teadustöö. Teadlased kasutasid infot 1970. ja 1980. aastatel suitsetama hakanud laste harjumuste kohta. Saamaks teada, kuidas laste harjumused on muutunud, võtsid teadlased nendega nüüd aastakümneid hiljem uuesti ühendust.
Uurimiseks olid neil andmed 6600 inimese kohta, kes olid pärit Soomest, Austraaliast ja USAst. Iga uuritava kohta olid teada tema harjumused vanuses 6–19 ning hiljem 20.–40. eluaastates.
Selgus, et inimesed, kes olid alustanud suitsetamist varem ning suitsetanud teismelisena rohkem, jätkasid seda tõenäolisemalt ka 20. eluaastates. Tõenäoliselt polnud nad ka 40. eluaastateks suitsetamist maha jätnud.
Lastest, kes olid suitsu ka kõigest paar korda proovinud, said tõenäolisemalt täiskasvanuna suitsetajad. Protsentuaalselt said suitsetajad pooltest lastest, kes 6–12 aasta vanuselt suitsu proovisid. Peaaegu pooled 13- või 14-aastaselt suitsetamist alustanud lapsed jäid samuti suitsetama.
Mida hiljem algust tehti, seda väiksem oli tõenäosus täiskasvanuna jätkata. Nendest, kes alustasid 15–17-aastaselt, jätkas kolmandik, 18–19-aastaselt alustanutest aga vaid kaheksa protsenti uuritavaid.Täiskasvanuna suitsetamist alustanutest suitsetas 40. eluaastates vaid alla kolme protsendi inimestest.
Laste suitsetamisharjumused olid aga kõigis kolmes uuritud riigis sarnased. Uurijad loodavad, et tulemused kehtivad teisteski riikides.
"Isegi vaestes ja arengumaades töötavad suitsetamise ühiskondlik surve, nikotiini sõltuvust tekitavad omadused ning laste kasvuraskused samamoodi," ütles Jacobs. "Kasvades areneb lastel eeldatavasti tugevam oskus oma impulssidele vastu panna ja sotsiaalsele survele "ei" öelda."
Uudis ilmus ajakirjas Newsroom.
Toimetaja: Airika Harrik