"Teame eelnevatest uuringutest, et suures koguses alkoholi tarbimine võib muuta aju struktuuri ja vähendada valgeaine hulka. Eriti hästi paistab see silma veel täielikult välja arenemata ajuga teismeliste puhul. Mõõdukama, kuid aastate pikkuse joomise ja suitsetamise mõju väljaselgitamine on olnud mõnevõrra keerukam," selgitas Kaida Ning, uurimuse esimene autor ja Lõuna-California Ülikooli doktorant.

Värskes töös võttis Ning kaaslastega luubi alla ligikaudu 11 600 inimese terviseandmed. Teadlaste käsutuses olid ka nii nende geeniandmed kui ka ajust tehtud pildid. Lisaks olid vastanud suurem osa osalistest küsimusele, kui palju ja sageli tarbisid nad alkoholi või suitsetasid.

Töörühm leidis terve aasta jooksul iga päev paki sigarettide suitsetanute aju oli 0,03 aasta võrra vanem, kui seda harva või mitte üldse tegevatel inimestel. Terve aasta vältel keskmiselt iga päev ühe grammi absoluutse alkoholi tarbimine seostus 0,02 aasta võrra vanema ajuga. "See ei pruugi tunduda väga suure vahena, kuid koguste kasvades ja sama eluviisi mitmete aastate vältel järgimisel võib olla siiski märgatav mõju," sõnas Ning. Näiteks tarbiti Eestis 2018. aastal inimese kohta iga päev keskmiselt 28 grammi absoluutset alkoholi.

Seda võis näha ka Suurbritannias. Iga päev või enamikel päevadel alkoholi tarbivate inimeste aju oli seda vähem tegevatest inimestest aju hall- ja valgeaine hulga põhjal keskmiselt viis kuud vanem. Enamasti iga päev suitsetavate inimeste aju oli aga sigarettidest hoidujatest kuus kuni seitse kuud vanem.

"Me ei saa öelda sirgjooneliselt, et sage suitsetamine või joomine vähendab vaimset võimekust, kuid eelnevate uuringute põhjal seostub sellega aju hall- ja valgeaine hulga vähenemine. Nägime suhteliselt vanema aju ja kehvema vaimse võimekuse seost ka meie töös," märkis doktorant. Valgeaine koosneb tihedalt asetsevatest närvikiududest, mille vahendusel levivad elektrilised signaalid ühest ajupiirkonnast teise. Hallaine koosneb n-ö arvutusi tegevatest närvirakkudest ja neid toetavatest gliiarakkudest.

Voolava intelligentsuse puhul polnud seos sedavõrd selge, kuid oli siiski oluline. Põhjuseid on mitu. Neist kõige tähtsamana seostub voolav intelligentsus tugevamalt inimese üldise kronoloogilise vanusega.

"Veidi ootamatult ei näinud me väga suurt vahet aeg-ajalt või enamikel päevadel suitsetavate inimeste aju vanuses. See vihjab, et osa suitsetamisel tekkivatest kahjustustest on kudedes parandatavad," oletas Ning. Selle mõju ei tohiks siiski tema sõnul ülehinnata.

Sama töörühma möödunud detsembris ilmunud uurimus annab paar nippi ka aju vananemise aeglustamiseks. Sarnaselt eelnevatele uurimustele peitub võti nii füüsiliselt kui ka vaimselt aktiivne olemises. Viimane haarab näiteks uute asjade õppimist. Töö põhjal aeglustas see aju vananemist poole võrra nende sajakonna inimeste seas, kelle genoomis leidus tugevalt dementsusega seostuv geenialleel.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.