Inimese eluiga sõltub elustiilivalikuid mõjutavatest geenidest ({{commentsTotal}})

Tartu Ülikooli biostatistik Krista Fischer.
Tartu Ülikooli biostatistik Krista Fischer. Autor/allikas: Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri on nimeste eluea andmetega viinud kokku tema peamine uurimisvaldkond biostatistika. Uurimistulemustest selgub, et inimese eluea pikkust mõjutavad põhitegurid on seotud tema elustiiliga, kusjuures kõige tähtsam riski suurendav tegur on suitsetamine.

29. jaanuaril pidas Fischer inauguratsiooniloengu "Elusate andmete teadus", mille salvestust näeb siit:

Professor Krista Fischer tutvustas oma inauguratsiooniloengul mõningaid matemaatilise statistika töövahendeid, mille abil saab uurida nii inimese eluea pikkust ja seda mõjutavaid tegureid kui ka haigusriske. Ta tutvustas loengul huvitavaid tulemusi, milleni on nende vahendite abiga jõutud TÜ Eesti geenivaramu andmebaasi analüüsides, aga ka rahvusvahelises koostöös.

Geenivaramu osalusel tehtud suuremahulised uuringud on andnud muu hulgas selgust eluea ja pikaealisuse geneetilise tausta kohta. Tulemused näitavad, et geenidel on inimese elueale küll mõju, kuid mitte seni arvatud kujul.

Krista Fischer selgitas, et enneaegset suremust mõjutab tõepoolest mitu teadaolevat elustiilitegurit, ent riskide ja põhjuslike tegurite mõistmisel on kasu nii genoomika kui ka muudest nn oomikauuringutest. Näiteks eristuvad eluea geneetilise riskiskoori alusel nii meeste kui ka naiste seas rühmad, kelle oodatav eluiga erineb teistest rohkem kui viie aasta võrra.

"Selle skoori komponentide uurimine põhjusliku analüüsi meetoditega näitab, et kõige suuremat rolli ei mängi mitte mingid müstilised eluea pikkuse geenid, vaid geenid, mis mõjutavad meie elustiilivalikuid," ütles Fischer.

Krista Fischeri sõnul muudab biostatistika huvitavaks see, et analüüsitavate andmete taga on elusolendid – tihti ka inimesed.

"See teeb uuritava valdkonna eluliseks ja mõnes mõttes ka väga tundlikuks. Nende analüüside tulemuste praktikas rakendamine eeldab põhjalikku tööd nii andmete kui ka matemaatilise metoodikaga. Näiteks on äärmiselt oluline mõista, milline põhjuslik mehhanism võis tekitada andmetest leitavaid statistilisi seoseid."

  • TÜ matemaatilise statistika professor Krista Fischer lõpetas 1994. aastal Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna ja kaitses samal aastal Belgias Limburgi Ülikoolis biostatistika magistrikraadi.
  • Pärast filosoofiadoktori kraadi kaitsmist matemaatika erialal Tartu Ülikoolis viibis ta aastail 1999–2001 järeldoktorantuuris Belgias Genti Ülikoolis.

  • Hiljem on Krista Fischer töötanud biostatistika dotsendina TÜ arstiteaduskonnas, teadurina MRC Biostatistics Uniti juures Cambridge'is Suurbritannias ja vanemteadurina TÜ Eesti geenivaramus.

  • Alates 1. septembrist 2018 töötab Krista Fischer TÜ matemaatika ja statistika instituudis matemaatilise statistika professorina.
  • Krista Fischer kuulub rahvusvahelise biomeetriaühingu International Biometric Society (IBS) juhtkomiteesse ning oli aastatel 2013‒2016 IBS-i Põhja- ja Baltimaade piirkonna president.

Krista Fischeri inauguratsiooniloeng "Elusate andmete teadus" toimus 29. jaanuaril 2019 Tartu Ülikooli peahoone aulas. Loengust saab videosalvestust näha UTTV-st ja ERR Novaatorist.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: