Eelmisel aastal kogutud enam kui 100 000 eestimaalase geenivere alusel on geenivaramul enam kui poolte puhul ka geenikaardid juba koostatud, vahendas "Aktuaalne kaamera"

"Niipea kui on kõik geenikaardid valmis, saame hakata neid analüüsima. Ja sotsiaalministeerium koos tervise arengu instituudi ja teiste organisatsioonidega valmistavad ette laiaulatuslikku tagasisidet inimestele, et see geeniinfo saaks meditsiinisüsteemi osaks," selgitas Eesti geenivaramu juht Andres Metspalu.

Oma pärilikkuselt saab inimene nii oma emalt kui ka isalt kummaltki kolm miljardit erinevat geeniinfot. Aga inimestena me erineme üksteisest siiski ainult kolme miljoni erineva geeniandme poolest. Ühe näitena aitab geeni- ehk personaalmeditsiin tulevikus just haigusi ennetada ja võib-olla peavad mõned inimesed hakkama tablette võtma juba tervena olles, et haigeks mitte jäädagi.

"Mida me teeme ja pakume meditsiinisüsteemile on varajane ennetus. Me saame teada, kellel on kõrged haigusriskid ja tihti me saame midagi teha. Kas on vaja muuta elustiili, kas on vaja võtta mingit ravimit enne, kui te olete haige. Ja see on uus kontseptsioon, sest täna põhimõtteliselt ravitakse ikkagi haiget, kui teile on pandud diagnoos," märkis Metspalu.

Enam kui 3200 saarlast on loovutanud oma verd, et saada geenidoonoriks ja see on Saare maakonna elanikest 10 protsenti, mis omakorda on Eesti maakondadest kõige suurem osakaal.

Esmased tähelepanekud saarlaste geenidest on mõneti üllatavad. Tuues muuhulgas näiteks teaduslikku selgust ka saarlaste-hiidlaste suhetesse.

"Uuringutest tuleb välja, et saarlastel on väga palju Lõuna-Rootsi mõju. Ja samas on saarlased väga homogeensed, võrreldes mõne teise regiooniga Eestis. Siit tundub, et inimesed on põhiliselt välja läinud ja sisse ei ole palju tulnud. Ja saarlased on hiidlastest väga erinevad!" sõnas Metspalu.