2018. aasta olulisemad saavutused Eesti teadusest ja teaduselust ({{commentsTotal}})

TalTech tähistas aastapäeva rokkooperi ja iseauto esmasõiduga
TalTech tähistas aastapäeva rokkooperi ja iseauto esmasõiduga Autor/allikas: TalTech

Uuringuid, mida võiks Eesti teadlaste saavutustena tõsta esile, ühendab punase niidina mõte: rakendatavus. See ei tähenda, et teadustöö oleks koheselt näiteks ettevõtluses rakendatav, kuid need on vahetult seotud meie igapäevaeluga praegu või tulevikus.

Tallinna Tehnikaülikooli ISEauto

20. septembril tegi Tallinna Tehnikaülikooli linnakus esimese ametliku sõidu ISEauto, mis on asjana iseeneses oluline, sest me ju tahame ometi uskuda, et sellised autod on võimelised kunagi ka meie tänavatel sõitma. Kuid ISEauto puhul tuleks vaadata laiemat konteksti: selle tehnoloogia arendamises on väga paljude erinevate valdkondade teadlaste ja üliõpilaste tööd. See, omakorda, tähendab, et meil on isejuhtiva auto osas oskused ja pädevused väga paljudes valdkondades, mis tekitab huvi teha siinsete ülikoolidega koostööd ning nagu teame, tulevad välismaised tehnoloogifirmad just tehnikaülikoolist otsima selliste oskustega inimesi.     

 

Mullas käib globaalne sõda

Tippteadusest tasub esile tõsta Tartu Ülikooli üleilmset mullagenoomika uuringut, kust selgus, et sente ja bakterite vahel käib kõva madistamine ning selle tundma õppimisest võib tulu tõusta nii põllumeestele kui ka ravimitööstusele. Mullas elavad mikroskoopilised seened on taimede kasvamiseks hädavajalikud, ent neil tuleb ellujäämise nimel pidevalt bakteritega võidelda. Uute teadmiste abil saab ennustada kliimamuutuse mõju mullale ja kasutada paremini mulla looduslikke komponente põllumajanduses.Parem arusaamine mullas olevate seente ja bakterite vastastikmõjust võib aidata mullaväetiste kasutamist põllumajanduses vähendada. Tänu sellele jäävad kasulikud mikroorganismid oma looduslikus keskkonnas tõenäolisemalt ellu.

189 proovivõtukoha asukohtade jaotus viiel mandril. Autor: Siiri Jüris

Naerma ajavalt tõsine: soodest immitseb naerugaasi

Tartu Ülikooli geograafide juhitud üleilmsest uuringust selgus, et kuivendatud lämmastikurikkad soomullad toodavad osoonikihti lagundavat ja kliimat soojendavat naerugaasi. Selle vältimiseks tuleb soid kaitsta. "Kuldreegel: soid ei tohiks kuivendada, kui nad on veel looduslikuna säilinud. Soo peab olema märg," võttis üks uuringut vedanud teadlastest, professor Ülo Mander kokku selle, mida inimesed peaksid oma tegevuses silmas pidama.  

Uuring on esimene, mis mõõtis soomuldades naerugaasi ühe ja sama metoodikaga nii Eestis kui ka näiteks Prantsuse Guajaanas.

Tulemustest järeldavad teadlased, et atmosfääri naerugaasisisalduse suurenemise vältimiseks tuleb:

  • looduslikud sood hoida märjana;
  • kuivendatud soomuldadest lendub vähim naerugaasi metsades ja rohumaadel;
  • vältida lämmastiku lisamist soomuldadele nii otsese väetamisega kui kaudselt.

Uurimisalad ja nende keskmine mõõdetud naerugaasiheide maailma soomuldade kaardil. Autor: Pärn et al., 2018.

Tehnikaülikooli teadlased tegid Lundi kiirekanali jaoks üliolulise seadme

Kaks aastat iga päev tööd seadme kallal, mis on väga tarvilik Lundis asuvale Euroopa Neutronkiirguse Allikale. Tegu on maailma võimsaima neutronkiirgust kasutava teaduskeskusega, kus pildistatakse kergemaid aatomituumi, et niimoodi uurida materjalide struktuuri. Aga enne kui on võimalik asuda nende uuringute juurde, on tarvis välja töötada suur hulk keerukat tehnoloogiat. Lundi kiirendis liikuvaid prootoneid kiirendatakse elektriväljaga. Selle elektrivälja tekitamiseks on vaja impulsstoiteallikat. Ja ühe sellise unikaalse kõrgepingelise impulsstoiteallika prototüübi tegidki Tallinna Tehnikaülikooli teadlased valmis.

Uuring: Tallinna ühistransport ei suuda konkureerida sõiduautodega

Istute hommikul ummikus autos või jagate ülerahvastatud bussi kaasteelistega? Tallinna Tehnikaülikooli logistika ja transpordi teaduskeskus auditeeris pealinna ühistransporti ja järeldas, et Tallinna kesklinn on pudelikael, kust sõidab tipptundidel läbi enamik pealinna ühistranspordikasutajatest ning tõdes, et isikliku transpordiga see konkureerida ei suuda. Uuringus on abi Tallinnale liinivõrgu optimeerimisel.

Geeniuuring selgitas meie "geenitulekahjude" põhjusi

Kujutlege, et näitate insenerile maja projekti ja ta ütleb, et sellel majal on 50 protsenti suurem tõenäosus tulekahju tekkeks kui naabrimehe omal. Suurem risk on reaalsus, kuid ta ei oska öelda midagi selle kohta, miks see risk nii suur on. Veel vähem suudab ta anda soovitusi, kuidas tulekahju ära hoida. Sarnane lugu on geenidega. Miks mõnikord üks haigust põhjustav geen avaldub ehk n-ö tulekahju tekitab, miks teine kord see ei juhtu? Selle kohta andiski uusi teadmisi Kaur Alasoo uuring. "Tulekahjude" all peab noor teadlane silmas komplekshaigusi, nagu näiteks diabeet, depressioon, artriit või südameinfarkt.

Mitu kihti puitu on risti vaja panna, et see õhku kõige vähem läbi laseks?

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased teevad uuringuid uudse puitmaterjali ristkihtpuitplaadiga, et seda materjali oleks võimalik laialdaselt kasutada ehituses. Puidutehnoloogia labori teadlased uurivad lisaks puidukihtide arvule ka seda, kui niiske või kuiv peab olema puit, mida kokku liimitakse, sest sellest sõltub, kui tugev materjal saadakse. Samuti uurivad nad, kuidas saada võimalikult tulekindel materjal.

Uudne filter võtab veest välja raskemetallid

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased töötasid välja uue veefiltri, mis põhineb nanokomposiidil ja suudab veest välja filtreerida tervisele kahjulikke raskemetalle. Teadlased avastasid hiljaaegu, et nende väljatöötatud nanomaterjal suudab saastunud veest kalavõrgu kombel kokku koguda metallisaaste. Nanoosakesi saab omakorda lisada liivale ja sellest teha filtri


2018. aasta tõi ka terve rea sündmusi teaduselus, mis küll ei puuduta otseselt teadusavastusi, kuid mis neid siiski oluliselt mõjutavad.

Eesti teadus liikus suure sammu lähemale koostööle CERNiga

Juulis sai Eesti vasutse Euroopa Tuumauuringute Keskusest ehk CERNist, et meie esmane pöördumine saada CERNi liikmeks on saanud positiivse vastuse. Liikmelisus võimaldaks Eesti teadlastel teha otse koostööd CERNiga, Eesti ettevõtted saavad osaleda tippteadusasutuste hangetes ja meie inseneridel saaksid teha tihedamat koostööd maailmatasemel ametikaaslastega, sest kuigi CERN on teadusasutus, töötab seal ühe teadlase kohta kümme inseneri. Liikmeks saamine on pikaajaline protsess ning sooviavaldusest päris liikmeks saamiseni võib kuluda õige mitu aastat.

100 000 uut geenidoonorit

Kui aasta alguses arvati, et lisaks olemasolevale 52 000 geenidoonorile juurde koguda veel 100 000 uut on ilmvõimatu, siis kinnitas Eesti Geenivaramu fakti: eestlased on teaduslembene rahvas. Inimesed jooksid murdu geenidoonoriks saamisele ning digitaalse nõusoleku vormid ummistasid servereid. Siis tekkis probleem, et inimesed küll hakkasid digitaalselt geenidoonoriks, kuid ei käinud andmas verd. Kuid seegi probleem lahenes oodatust kiiremini ning nii saigi vahetult enne jõule kokku enam kui 100 000 uut geenidoonorit. Nende andmeid hakatakse nüüd analüüsima ning kutsuma tagasi, kui geenidest leitakse midagi, mis vajab kiiret tagasiside andmist.

Kolm Euroopa Teadusnõukogu tippteaduse granti

Euroopa Teadusnõukogu ehk ERC grant on selline, mida vist ihkab saada iga tippteadlane. Eestisse on praeguseks neid grante tulnud kokku seitse, neli neist 2018. Aastal.

Aasta alguses rääkisime Tallinna Ülikooli vanemteaduri Liisi Keeduse grandist, millega ta hakkab uurima Lääneühiskondade progressimüüdi lagunemist.

Progress on pidev areng paremuse suunas. Progressimüüt või -usk on ühiskondlik ootus, millele on lääne ühiskonda üles ehitatud viimased 200 aastat. See müüt on hakanud mõranema – sellest annavad aimu näiteks viimaste aastate sündmused nagu Brexit, Donald Trumpi presidendiks valimine ning kliimamuutuste ja teaduspõhisuse eitamine.

Juulis teatasime, et ERC grandi pälvis Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi vanemteadur Vasilis Kostakis, kes püüab mõtestada tuleviku tööd automatiseerimise ajastul ja selle järgselt. Soovitame lugeda temaga tehtud pikemat usutlust: Professor: maailm vajab kapitalismi kõrvale uut sorti majandusmudelit

Novembri lõpus vahendasime uudist, et Tartu Ülikooli arvutiteadlased eesotsas andmeteaduse professori Dominique Unruhiga hakkavad uurima võimalusi, kuidas luua krüpteerimislahendusi tulevikuarvutitele.  

Kolm fakti kvantarvutite krüptograafia uuringu kohta:

  1. Enamik praegu Eestis kasutusel olevatest e-lahendustest läheks kvantarvutite käes kohe katki. Näiteks Eesti ID-kaardi allkiri oleks ebaturvaline, sest seda suudab kvantarvuti hõlpsasti murda.
  2. Kuigi kvantarvutit ei ole veel suudetud tööle panna, on vaja krüpteerimislahendusi selle jaoks välja töötada juba praegu, sest kvantkrüptograafia lahenduste väljatöötamine ja töösse rakendamine võib võtta aastaid.
  3. ERC grandiga hakkavadki arvutiteadlased välja töötama kvantkrüptograafia lahendusi ja nende arvutipõhise kontrollimise meetodeid.

Rektorid leppisid kokku ja leppisid lahku

Juba 2017. aasta lõpul Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli rektorid kokku, et suuremate teemade, näiteks puidurafineerimistehast puudutavate seisukohtade ühtlustamiseks tuleks luua ühiseid uurimisgruppe. Oli aga hulk teadlasi, kes leidis, et ühise kommunikatsiooni kõrval hakatakse piirama teiste teadlaste eriarvamusi ja väljendusvabadust.

Nii läkski suuremaks vaidluseks tänavu kevadel, kui arutelud läksid emotsionaalseks ning kogu arutelu tipnes sellega, et aprillis teatasid Tartu Ülikooli kaks rektorikandidaati, Toomas Asser ja Margit Sutrop, et ülikoolide esindajad peaksid võtma leppelt allkirjad tagasi.

Sündis kauaoodatud kokkulepe

Juba kevadel hakati avalikult rääkima sellest, et riigipoolne teadusrahastus ei kasvagi, kui selleks pole erakondadeülest kokkulepet. Vahepeal jõudsid teadlased protestida ehk korraldasid rohkearvulise teadlaste marsi. Sügisel kulmineerus pikk käramine aga soovitud eesmärgiga: poliitikud, ettevõtjad ja teadlased tegid kokkuleppe ehk Eesti teadusleppe, mis sai allkirjad president Kersti Kaljulaiu valvsa pilgu all. Eks järgmine aasta näitab, kuidas see kokkulepe peab.

Ootusärevat uut teadusaastat!



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: