Mure kodumaise teaduse tuleviku pärast toob Eesti teadlased tänavatele ({{commentsTotal}})

Stockholmis tuli 2017. aastal teaduse kaitseks tänavatele ligikaudu 2500 inimest.
Stockholmis tuli 2017. aastal teaduse kaitseks tänavatele ligikaudu 2500 inimest. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Soov meenutada avalikkusele teaduse olulisust ning valitsuse ja riigikogu kunagist lubadust eraldada teadus- ja arendustegevusele 1% SKP-st toob laupäeval Tallinna tänavatele kümned teadlased ja teadussõbrad.

"Teadlased on ajakirjanduses rääkinud juba kolm aastat, et teaduse rahastamine on paigast ära. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegias on lubatud 1% SKP-st. Sellest on viimased valitsused vaikselt ja osavalt mööda hiilinud. Mis siis lõpuks üle jääb? Tulebki tänavale minna," nentis KBFI vanemteadur Andi Hektor, Teadusmarsi üks korraldajatest.

See ei ole ainus põhjus. Marsiga loodetakse laiemale avalikkusele meelde tuletada, et suur osa igapäevaselt nauditavatest hüvedest on sündinud just tänu teadlaste tegevusele.

"Minu jaoks on see teadmistepõhise Eesti eest marssimine. Loodan, et inimesed teadvustavad selle tulemusena, et meil läheb teadust vaja. Praegu ei mõelda väga paljude asjade puhul sageli, et tegu on teadussaavutusega. Kasvõi uue tehnikatoote puhul unustatakse eeltöö ja taust koos teadlastega ära. Arvatakse, et selle on üks firma lihtsalt kokku pannud," leidis Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president ja KBFI vanemteadur Els Heinsalu, marsi kaaskorraldaja.

Samuti kipub ununema, et teadus on osa kultuurist – millestki suuremast. Nõnda oleks kõnekas, kui otsuste teaduspõhiselt langetamine saaks riigi juhtimise loomulikuks osaks. Seejuures ei saa alahinnata humanitaarteaduste rolli. "Teaduse produkt pole ainult tehnikatooted, vaid meie teadlased uurivad keelt, kultuuri, ajalugu... Teadus on väga-väga lai," lisas Heinsalu.

USA kogemus
Laupäeval, 14. aprillil marsitakse teaduse nimel veel enam kui 230 linnas üle maailma. Ameerika Ühendriikidest Washingtonist eelmisel aastal alguse saanud liikumine on avaldanud vähemalt USA-s juba laiemat mõju. Rohujuuretasandil tekkinud võrgustik aitab muu hulgas koordineerida rahvaesindajaid teaduspõhisusele kutsuvate petitsioonide esitamist ja võtta inimestel ühendust nende esindajaga Kongressis.

Riigi selle aasta eelarvest rahastatakse teadust rohkem kui kunagi varem. Selle vastu ei võidelnud isegi vabariiklased, kellel on praegu nii Senatis kui ka Esindatekojas enamus. President Donald Trumpi esialgne kava nägi ette teaduse riigipoolse rahastuse kärpimist enam kui 7,5 protsendi ehk 10,8 miljardi dollari jagu. Just mure kärbete pärast oli üks põhjustest, mis tõi teadlased toona Ameerika Ühendriikides tänavatele.

Marsid toimuvad 14. aprillil veel enam kui 230 linnas. Autor: March for Science

Kaheksast eelmise aasta marsil osalenud Ameerika teadlasest, kellega ERR Novaator loo raames ühendust võttis, ennustas viis, et sel aastal liitub üritusega sealmail vähem inimesi. Kuigi marsi korraldajad on rõhutanud algusest peale vajadust vältida vastandumist, aitas Trumpist lähtuv määramatus ja oht teadlasi ühendada.

Ühtse fookuse leidmine valmistab probleeme ka Euroopas. Näiteks nurjasid Brüsselis plaanitud marsi riiklike ja Euroopa-üleste teadusorganisatsioonide erinev nägemus olulistest teemadest.

Eesti eripära
Eelmisel aastal Eestis teadlased tänavale ei tulnud. Selle asemel toimus Eesti Teaduste Akadeemias teaduspoliitikale pühendatud seminar. Nüüd on aga Andi Hektori hinnangul aeg küps suuremaks väliürituseks. Vahepeal on hakanud kostuma üha rohkem kodumaise teaduse käekäigu ja tuleviku pärast muret tundvaid hääli.

"Eestis on kulgenud protsess vargsi. Rahastussummad on jäänud samaks või isegi natuke suurenenud, aga majandus on nii kiiresti arenenud, et see on teaduse rahastamisel eest ära läinud. Sama käib kõrghariduse kohta," selgitas Andi Hektor. Nii ootavad teadlased 1% lubaduse täitmist, mida pole tehtud viis aastat, või selget sõnumit, et Eestisse polegi teadmistepõhist ühiskonda või teadlasi vaja sedavõrd palju.

Heinsalu sõnul on tegu mõnes mõttes paradoksiga. "Eestis on poliitikud USA omadest paljud teadussõbralikumad. Kõik on nõus, et teadusele on raha juurde vaja, teadus on tähtis ja mõjutab meid kõiki, aga rahastuse osakaal SKP-st järjest langeb," märkis vanemteadur. Põhjus on ilmselt lihtne. Tegu ei ole väga suurte valijate rühmaga.

Seega ongi üks võimalus võita nähtaval viisil rahva poolehoid. "Senised teaduse rahastamise mudelid on surunud teadlasi veel rohkem enda elevandiluutornidesse – ülikoolidesse ja nende nähtavus ühiskonnas on muutunud tagasihoidlikumaks. Valijad ei suuda seetõttu teadlaste positsiooni mõista ega saa aru, mida nad üldse teevad. Teadlased on olnud küll viimasel ajal rohkem pildis, aga vahepealne auk tuleb tasa teha," sõnas marssi toetav Tallinna Ülikooli vanemteadur Mihkel Kangur.

Dotsent lisas, et seda peavad mõistma ka teadlased. Praktilises mõttes tähendab see muu hulgas päevakajalistel teemadel avalikult sõna võtmist. Isegi kui ühiskond seda ei oota või taha ja see ei puuduta alles kümnendite või saja aasta avalduvaid probleeme.

Teadusmarss võiks olla selleks suurepärane kanal. "Palju meil neid vahendeid ühiskonnas endale tähelepanu tõmbamiseks on? Streikimisel pole mõtet. Üks väike jalutuskäik kevadel ei tee aga paha," sõnas Kangur.

Eesti Kunstiakadeemia uue maja juurest kell 12.30 algav marss päädib pool tundi hiljem Toompeal Lossi platsil toimuva kõnekoosolekuga, kus astuvad teiste seas üles Anne Kahru, Mailis Reps, Kalle Olli. Enne seda toimub Lossi platsil teadusteemaline pereüritus. Rohkem infot.

Els Heinsalu ja Andi Hektor rääkisid teadusmarsist pühapäeval ka Vikerraadio saates "Labor". Kuula alates 15. minutist:



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: