"Praegu on parlamendis väga paljudel saadikutel arusaam, et teaduses ei ole vaja asju lihtsalt paremaks teha, vaid on vaja lausa kvalitatiivset muutust. Riik võib olla suurem või väiksem, aga üks osa teadusest lihtsalt riigi atribuuttunnus. Kui seda ei ole, siis oleme lihtsalt provints. Sellest saavad eravestlustes kõik aru," laiendas Must saates "Reporteritund". Esimees lootis, et seda on näha ka hääletusel.

Minevikus pole varem avaldatud seisukohad sellega kokku langenud. "Kui arutatakse teadus- ja arendustegevust, tõstab terve riigikogu käed püsti ja ütleb, et teadus vajab raha. Kui on eelarve tegemine, siis küsitakse, mis sa tahad võtta pensionäride ja laste raha ära või?" sõnas Must.

KBFI vanemteadur Andi Hektor, üks laupäeval toimuva Teadusmarsi eestvedajatest kinnitas, et küsitluste põhjal on rahva toetus teadusele märkimisväärne. Seega ei saa poliitikud pugeda väite taha, et teaduse rahastamise suurendamine oleks ebapopulaarne.

"Eurostati andmed ütlevad väga ilusasti, et Eesti on toetuses teadusele või teaduse rahastamisele teisel kohal Euroopas. 91 protsenti inimestest ütleb, et teadust peaks rohkem rahastama. Meie ees on Rootsi ja taga Põhjamaad," laiendas Hektor. Samuti on teadlaste küsitluste põhjal ühiskonnas enim usaldatud huvirühm.

Aeg on investeerida inimestesse
Ühe peamise murekohana on teadlaskond pikalt välja toonud, et euroraha toel on ehitatud valmis küll tipptasemel laborid, kuid teadustöö rahastamiseks ja teadlastele palga maksmiseks enam vahendeid ei jätku.

"Tol hetkel oli meil taristu mahajäämus väga suur, aga millegipärast on nii, et tehakse üks otsus ära ja arvatakse, et nüüd võime minna helgesse tulevikku," nentis Aadu Must. Esimees tunnistas, et taristu uuendamisele keskenduti liiga pikalt.

Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodiks saab prognoosida Euroopast tulevate toetust hüppelist vähenemist. "Eesti teaduse rahastusest on ligi pool euroraha. Me teame, et tuleb peale uus eelarveperiood, kus eurorahad oluliselt kukuvad, aga siis peab riik leidma asemele selle raha," nentis Andi Hektor.

Kuigi projektipõhisus on teaduse kvaliteedi tõstnud suhteliselt lühikese ajaga Põhjamaade tasemele, pole see vanemteaduri hinnangul jätkusuutlik: "inimesed on end n-ö surnuks töötanud sõna otseses mõttes".

Kriitikud võivad ka väita, et erasektor on teaduse- ja arendustegevuse rahastamise strateegias seatud eesmärgist veelgi kaugemal kui riik, kuid see Hektori sõnul ei päde.

"Teadlased ei kuku n-ö vihmapilvest alla või ei kasva metsas. Selleks on vaja ülitugevat kõrgharidust. Ühe teadlase koolitamine, see on 15 aastat tööd. Seda ei tee eraettevõtted. [...] Isegi kui ettevõtted tahaksid sinna raha panna, siis ei ole see neil praeguses olukorras võimalik leida inimesi," laiendas Hektor.

Eriliselt peaks panustama tema sõnul noorteadlastesse ja doktorantidesse. Piirid on lahti ehk väljaõppinud spetsialistid võivad leida parema töökoha mõnes teises Euroopa riigis. Mõnel juhul nad enam seejärel pikalt kodumaale ei naase.

"Kui inimestel on lapsed ja nad kooli lähevad, siis nad naljalt tagasi ei tule. See on üks põhjus, miks tuleb doktorante eriliselt hoida," laiendas Hektor. Nõnda on näiteks Soomes doktorantide toetamiseks eriline poliitika juba sellepärast, et neil tekiks pere doktorantuuri ajal.

Üks küsimus: kui teadust rahastataks igal aastal täiendavalt 85 miljoni euroga, kuhu selle paigutaksite?

Aadu Must: "Võib-olla me teeme ettepaneku, et doktorandistipendium kõigepealt tuhande peale ja seejuures ei tohi unustada kõiki teisi finantseerimise valdkondi".

Andi Hektor: "Ma loodan ikka, et kõiki valdkondi toetatakse ja loomulikult noorte pärast on kõige suurem mure, Doktoriõppe garandid on kõige suurem asi neile, järgmisena noorteadlased ja kolmas asi on võib-olla stabiliseeriv raha asutustele. Teadlased ei peaks päevast päeva muretsema selle pärast, mis juhtub, kui ma järgmist granti ei saa".

Kuula saadet "Reporteritund" täies mahus: