Osaliselt vastutab Alliku hinnangul tekkinud olukorra eest teadlaskond ise. "See on poliitiline pragmaatika. Eesti iseseisvuse algaastatel teadlased, kui neil oli raha vähe või see neilt ebaõiglaselt ära võeti, protesteerisid väga kõvasti, aga nüüd on teadlaskond passiivne. Poliitikutel on sügav veendumus, et ega nad Toompeale loosungitega ei tule. Kui nad ei tule, siis nad ei väärigi palka," nentis akadeemik Vikerraadio saates "Kajalood".

Fundamentaalteaduste rahastamine on vähenenud Allikul hinnangul viimase 8–10 aastaga peaaegu 20–25 protsenti, kui arvestada sinna juurde inflatsioon.

"See on lausa karjuv ja piinlik. Kui on mingid pidulikud kõned, siis öeldakse, et teadus- ja arendustegevus on hirmus tore ja tähtis. Eesti riik ainult sellele mõtleb, aga kui vaatad rahanumbreid [...], siis ütleks, et see on [...] häbiväärne. Keegi peaks igal juhul selle eest kunagi vastust andma, sest see on väga mõtlematu tegu Eesti tuleviku suhtes," lisas akadeemik.

Muu hulgas bibliomeetriale ja teaduse mõjukuse analüüsimisele keskenduv Allik lisas, et nii jääb isegi kohati mõistetamatuks, kuidas on Eesti teadus arenenud sedavõrd kiiresti "kohutava erinevusega".

"Mina ütleksingi, et Eesti teadus on Eesti Nokia," sõnas Allik. Selle ühe näitena tõi ta esile analüüsifirma Clarivate novembri lõpus avaldatud edetabeli, mis koondab endasse umbes 3500 kõige mõjukamat loodus- ja sotsiaalteadlast. Eestlasi pääses sinna seitse, võrdlusena Venemaalt kolm ning Lätist-Leedust mitte ühtegi teadlast.

"Umbes sama hea oleks öelda, et meil on teaduses seitse Neeme Järvit. [...] See on täiesti pretsedenditu saavutus. Kui meie poliitikud ei saa aru, millise väärtusega, millise maailmakõlaga on Eesti teadus, siis ei vääri nad poliitikuteks olemist," laiendas akadeemik.

Peamise takistusena Eesti teaduse arengus näeb Allik rahanappust. Praegune rahastamissüsteem ja teadlaste endi mentaliteet on piisavalt kõrgel tasemel, et teadusraha ei kasutata reeglina vääralt või ebaotstarbekalt.

Samale viitas eelmisel nädal saates "Kajalood" akadeemik Tarmo Soomere. Näiteks kulus Euroopa Liidu struktuurifondidest pärineva raha kasutamise kontrollimiseks rohkem raha, kui selle tulemusel tagasi nõuti.

"Meil on nii palju andekaid inimesi ja mitte kõik ei lähe dirigentideks ja muusikuteks, vaid mingil põhjusel teadus kohe sobib Eestile ja Eesti inimesele. Selles mõttes mina ei muretseks. Mina annaks raha ja ise otsustavad ära," sõnas Allik.

Sel viisil toimis kunagi Eesti Teadusfond. Raha ei jaganud bürokraadid. Formaalselt käib see nii ka praegu – selle eest vastutavad teadlastelt mandaadi saanud eksperdid.

Soovitame kuulata Kaja Kärneri intervjuud Jüri Allikuga täismahus, et saada rohkem teada ka inimese mälu ja käitumist mõjutavatest teguritest, nn rahvuslikust iseloomust ja stereotüüpidest.