Teadusfoorumi “teadusEST 2017″ fookuses oli teaduse ühiskondliku mõju hindamise ja kirjeldamise küsimused. Teadusfoorum on eelkõige teadlastele suunatud iga-aastane info- ja arvamusvahetusüritus, kus tutvustatakse olulisemaid arenguid Eesti teadus(korraldus)maastikul ning arutatakse päevakajaliste küsimuste üle. 2016. aastal toimunud teadusfoorumil “teadusEST 2016” oli teemaks teaduse rahastamine.

Järgnev on valik konverentsil kõlanud ettekannete kokkuvõtetest.

Teaduse mõju ja väärtus:  mööduvad lendsõnad või teeviit tegudele?

Eesti Teadusagentuuri juht Andres Koppel tõi oma ettekandes rea näiteid teadusest, kus uuringute mõju ühiskonnale on olemas, kuid nende uuringute taga ei pruugi alati olla IF-i ehk teadusajakirjade Impact Factorit ehk ajakirja tsiteeritavust väljendavat märget.

Koppel viitas tänavu tehtud korralisele välishindamisele, kus hindajad tõid välja, et Eesti teadus teenib ühiskonna huve päris hästi. Sestap võiks Koppeli hinnangul ära lõpetada jutu selle kohta, et Eesti teadlased teevad ühiskonna mõttes ebaolulist teadust või ei räägi sellest avalikkusele.

Samas toodi välishindamises välja ka mõni ebakoht. Näiteks tugev ühiskondlik-majanduslik mõju ei käi sageli koos (asutuse) strateegilise juhtimisega. On juhtumeid, kus asutus on passiivne ühiskondliku mõju kommunikeerimisel, pidades oma uuringuid elukaugeteks ja ühiskonnale keerulisteks.  

Andres Koppeli hinnangul tuleks luua ühiskondlik teaduskokkulepe, kus teadlasi võetakse kuulda, peetakse kinni strateegiates seatud eesmärkidest, näiteks teaduse rahastamise osakaalust riigieelarves.

“Teaduse mõjust ja väärtusest rääkimine ei ole kampaania, see jääb teadust alati saatma.”

Püüdes pilke ja vallutades meeli: teaduskommunikatsioon küllastunud auditooriumile

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere rõhutas oma ettekandes: ”Faktid, mitte paljad sõnad. Aga faktid vajavad eestkõnelejaid.” Ta piltlikustas seda, kuidas tippteadusest on vaja rääkida ning vajadusel võtta appi ka tähelepanu köitimise viisid, mida kasutab meelelahutusmeedia.

Teaduse populariseerimine ja probleemid Eesti teaduses noorteadlaste pilgu läbi

Tartu ülikooli vanemteadur ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Leho Tedersoo pidas konverentsil teadusEST kriitilise ettekande, kus käis ükshaaval läbi kõik punktid teaduselu teemal ning puudutas ka teaduse populariseerimist. Ettekande kokkuvõtet saab lugeda artiklist: EL-i teadusraha haldab hulk ebapädevaid ametnikke.

Teadustulemuste arendustöö biomeditsiinis: väljakutsed ja võimalused

Tartu ülikooli külalisprofessor Tambet Teesalu selgitas, et Eesti innovatsiooni ökosüsteem on väga kaldu. Koolitatakse küll palju uusi inimesi, kuid ettevõtlusmaastikul tegutsetakse tagasihoidlikult.

“Meil on põhieeldused ehk inimesed ja infra olemas,” nentis Teesalu. Meil on suur hulk doktorikraadiga inimesi, kes võiksid seda ökosüsteemi hoopis uuel tasemel käima luua.

Üks võimalus sellise ökosüsteemi käimalükkamiseks oleks haakida ennast kellegi külge, leiab Teesalu.

Akadeemiline teadustöö ja kliinilise arendustöö vaele jääb veel kaks etappi: prototüübi disain ja arendus ning prekliiniline arendus. Just need kaks viimast on Eestis puudu. Seetõttu laiutabki akadeemilise teadustöö ehk laborilaual valmistamise ja kliinilisse arendusse jõudmise vahel “surmaorg”. 

Beyond satisfying intellectual curiosity: personal reflections of a researcher

Tartu ülikooli kirikuloo vanemteadur Irina Paert pidas ettekande sellest, kuidas viia humanitaarteadustes saadud teadmised avalikkuseni. Selle ilmestamiseks sobivad Irina Paerdi teadustööst ilmunud artikliteseeria:

1. osa: Altar ja klassituba: kuidas vaba, kuid vaene talupoeg kooli jõuab

2. osa: Koolielu 19. sajandil – polegi nii erinev tänapäevast?

3. osa: Mida pidi laps teadma 19. sajandil kooli minnes?

4. osa: 19. sajandi kooliõpetaja igapäevaelu: niru palk ja sooline lõhe