Eesti teadlased on euroraha taotlemisel edukad, kuid alla ELi keskmise ({{commentsTotal}})

{{1520240400000 | amCalendar}}

Sel nädalal avalikustatakse andmed, kui edukad on Eesti teadlased ja teaduspõhised ettevõtted olnud Euroopa Liidu raha taotlemisel.

Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020 on nelja esimese aastaga toonud Eestisse 98 miljonit eurot teadusraha. Sellega on Eesti juba praeguseks edukam, kui oli eelnevast teadusrahastuse meetmes ehk 7. raamprogrammis (aastatel 2007-2014) kokku.

Andmetest selgub, et Eestil läheb aasta-aastalt üha paremini ning edukad pole üksnes teadlased, vaid ka ettevõtted. Siiski saab positiivse vastuse vaid 13 protsenti taotlustest.

Programm, millest EL-is rahastatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni, kannab nime Horisont 2020. Selle alla kuulub palju erinevaid rahastusvahendeid, kust raha taotlevad lisaks ülikoolidele ja teadusasutustele ka ettevõtted.

Mida teevad ettevõtted, kes on taotlenud raha teaduslikuks arenduseks? Selles valikus on tohutu hulk väga erinevaid teemasid.

Võtame näiteks täielikult Eesti kapitalil põhineva ettevõtte ASIE (Advanced Sports Installations Europe), mis rajab jalgpalliväljakuid. Horisont 2020 toel on nad välja töötanud uuendusliku kunstmuru taaskasutustehnoloogia. Nende tehnoloogia on maailmas ainulaadne ning võimaldab võtta suurema osa vanast kunstmurust jalgpalliväljakutel uuesti kasutusele.

See on oluline, kuna kunstmuruväljakute vahetamine tekitab igal aastal Euroopa Liidus 600 000 tonni kummi, liiva ja plastiku segajäätmeid,  aastaks 2030 tõuseb jäätmekogus 5 korda üle 3 miljoni tonni.

Ettevõtte omaniku Raul Lättemägi kirjeldas, et nende väljatöötatud Arena tehnoloogia eelis on see, et vanalt kunstmuruväljakult saab kätte pea 100 protsenti täitematerjalist. Eemaldatava kunstmuru komponendid sorteeritakse, puhastakse ja kuivatakse ning võetakse uuesti samal väljakul kasutusele, mis hoiab ühtekokku ära miljoni tonni jäätmete teket aastas.

Kuna kogu vahetusprotsess tehakse ära jalgpallistaadionil kohapeal, on tänu minimaalsele transpordivajadusele ka CO2 saaste tekitamine kordades väiksem kui seni. Suurema osa kasutatud kunstmurukattest saame paigaldada näiteks harjutusväljakutele või koolide jalgpalliplatsidele, mis on võrreldes teiste pakkujatega soodsam ja ka oluliselt keskkonnasäästlikum lahendus.

Nad on Horisondist saanud toetust suisa kahel korral ning oma teadus-arendustegevuse eest on esitatud ka Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte tiitlile.

Ülikoolidest on edukaimad taotlejad Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool. Ettevõtetest aga Optofluid Technologies OÜ ja Anf Development. Optofluid tegeleb tervishoiutehnoloogiatega ning töötab välja uudset dialüüsi sensormoodulit, mis võimaldab kiiremini ja efektviisemalt kontrollida neeruasendusravi kvaliteeti. Uudne tehnoloogia võimaldaks oluliselt tõsta elukvaliteeti 3,4 miljonil inimesel, kes vajavad igapäevaselt dialüüsi asendamaks neerude korrapärast funktsioneerimist.

Horisont2020st said nad 2,8 miljonit eurot tehnoloogia arenduseks ja kliiniliseks valideerimiseks.

Kui edukad me ikkagi oleme?

Praeguseks on Horisont 2020-st rahastamisotsuse saanud kokku 272 projekti, milles on osalejaid 342. Eesti asutuste esitatud taotlustest on rahastatud 13% projektidest

Kõige suurema rahastuse on Horisont 2020 projektidest saanud Tartu Ülikool, mis osaleb 58-s projektis, millest on rahastust saanud kokku 19,32 milj. eurot; Tallinna Tehnikaülikool osaleb 30 projektis ning TTÜ rahastus Horisont 2020-st on kokku 11,75 milj. eurot; Tartu Linnavalitsuse rahastus projektist SmartEnCity on 5,41 milj. eurot ning Tallinna ülikool osaleb 13 projektis, millest saab rahastust kokku 4,7 milj. eurot.


Lõbus vahepala: teadusprojektide viktoriin

Mõista, mõista, mida kätkeb endas akronüümi taga peituv teadusprojekt.

Tuginedes edukate andmebaasile, milles on ära toodud kõik projektid, mis on saanud rahastuse Horisont 2020 programmist, korjasime sealt välja huvitavate akronüümidega teadustööd. Püüdke ära arvata, millega teadlased tegelevad!


Ligi pool ehk 47,6% Eesti taotlejate projektidest, kokku 44,6 miljoni euro eest, on suunatud ühiskonnaprobleemide lahendamisele erinevate teadusvaldkondade toel. Probleemipõhise lähenemisviisiga koondatakse selliste projektide puhul valdkondade vahendid ja teadmised ning toetatakse tegevusi alates teadusuuringutest kuni turustamiseni.

Kõige suurema rahastuse on saanud Horisont 2020 raamprogammis energiavaldkonna projektid. Energiaprobleemide lahendamisele suunatud teadustöid, milles Eesti osaleb on 27 ning nedega on Eestisse toodud 15,9 miljonit eurot.

Tervishoiu valdkonnast osaleb Eesti 23 projektis ning neid on rahastatud kokku 7,9 miljoni euroga.

Viiendik ehk 21,7% Eesti taotlejate projektidest tegeleb sellega, et tagada Euroopale tööstuses juhtpositsioon. Kokku on selleks Horisont2020-st saadud 20,3 miljonit eurot. Selle valdkonna projektide eesmärk on muuta Euroopa atraktiivseks teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerimise kohaks, edendades ettevõtlusega seotud tegevusi.

12,4% projektidest kuuluvad tipptasemel teaduse projektide hulka, mille eesmärk on tagada maailmatasemel teadusuuringute jätkumine Euroopa pikaajalise konkurentsivõime kindlustamiseks.

Eesti osalemist raamprogammis Horisont 2020 tutvustab 7. märtsil konverentsil „Mis on Horisondi taga?“ Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: