Tüli teadusraha üle: riiklikult oluline vs teaduslikult kvaliteetne ({{commentsTotal}})

Teadus- ja arendusnõukogu koosolek. Graafik näitab teadusrahastuse mahtu ja protsenti SKPst.
Teadus- ja arendusnõukogu koosolek. Graafik näitab teadusrahastuse mahtu ja protsenti SKPst. Autor/allikas: ERR

Lähipäevil saab otsuse, millised riiklikult olulised teadusprojektid saavad kokku 9,5 miljonit lisaraha RITA rakendusuuringute programmist. Terav arutelu on aga tõstatunud selle ümber, mida soovitab Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) - mis siis ikkagi lõpuks on riiklikult oluline ja milline on nende projektide teaduslik tase?

Homme või hiljemalt järgmisel esmaspäeval teeb Eesti teadusagentuur (ETAg) otsuse, millised teadusuuringud saavad RITA programmist toetust. Selles otsuses võetakse ilmselt arvesse ka TANi soovitusi, kuid mida TAN soovitab?

Näiteks on TAN soovitatud toetada uurimisprojekte, mis ei pruugi olla abikõlbulikud või mille fookus vajab uuesti läbimõtlemist. TANi 14. novembri istungi protokollis välja toodud teemade soovitused:

1. Soovitame rahastada uuringuid järgmistel teemadel:

  • Küberkaitse (potentsiaalne kitsendatud teema: „Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse simuleerimine Küberharjutusväljal").
  • Piiriülese liikumise lihtsustamine Euroopas (nn sõjalise mobiilsuse lihtsustamine).
  • Tehisintellekt e-valitsemises.
  • Kaug- ja drooniseire andmete efektiivne kasutuselevõtt riiklike teenuste täiendamisel ja arendamisel.
  • Kliimamuutuste leevendamine tööstus- ning teenindussektorites.

2. Kui eelarve võimaldab, soovitame lisaks rahastada uuringuid järgmistel teemadel:

  • Soolise palgalõhe vähendamine.
  • Sideandmete ja teiste seotud konfidentsiaalsete andmete säilitamine.
  • Tolmeldajate, sh meemesilaste, hukkumise vähendamise võimalused.
  • Eesti mereala loodusväärtuste inventuur ning innovaatiliste keskkonnaseire- ja hinnangumeetodite arendamine.
  • Mikroobide resistentsuse ohjamise ja vähendamise võimalused.
  • Riiklikud registrid.  

Oluline on aga tähele panna TANi liikmete märkust, mille kohaselt olid esitatud teemalehed väga ebaühtlase kvaliteediga.

TANi liige, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles ERRi raadiouudistele: "Ei saa üle ega ümber nende programmide teaduslikust kvaliteedist. Kvaliteet tuleb välja juba suht lühikestest tekstidest. On aru saada, kas teksti kirjutaja saab aru, mida ta teha tahab või on ta lihtsalt pannud ilusad sõnad järjestikku. Taotluste tasemed olid äärmiselt erinevad. Nii erinevat taotluste paketti oleme me harva näinud. Esimene ja viimane ots joonistusid äärmiselt selgesti välja." Sellest hoolimata otsustati toetada ka  teemasid, mille ettevalmistuse tase tähendab, et teema vajab uuesti fokusseerimist.

Näiteks teema “Kliimamuutuste leevendamine tööstus- ning teenindussektorites” puhul eeldatakse uuringu fookuse uuesti läbimõtlemist.

Teemat “Piiriülese liikumise lihtsustamine Euroopas (nn sõjalise mobiilsuse lihtsustamine)” aga soovitatakse mitte toetada juhul, kui selgub, et selle rahastamine ei ole abikõlbulik.

Samas leiab aga need kaks teemat siiski soovitatavate teemade nimekirjast.

Sellest ka Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) professori Rainer Katteli arvamusavaldus teemal, et TANi peaks kuuluma rohkem naisi, kuna siis ehk soovitataks ka ühiskondlikult olulise teemana tegeleda soolise palgalõhe teemaga.

Tervikuna tekib aga küsimus, et kui RITA programmi rahaga peaks suunatama teadlasi tegelema ühiskonnale oluliste uurimisteemadega, siis kas sooline palgalõhe, mis Eestis on Euroopa kõrgeim (26,9%), ei ole riiklikult piisavalt oluline?

Või tolmeldajate, sh meemesilaste hukkumine, mida mujal maailmas peetakse üha suurenevaks kriitilise tähtsusega probleemiks, ei puuduta Eestit, sh põllumehi ja toidutootmist?

Või võtame näiteks soovitatavate n-ö 2. kategoorias olev mikroobide resistentsuse ohjamise teema,  ehk antibiootiukumiravile mittealluvate bakteritega (AB-resistentsuse) toime tulemine. Selle teemaga on mitu aastat töötanud Eestis erinevate teadusvaldkondade teadlased ning pannud kokku maailmas ainulaadse lähenemise, kuidas AB-resistentsus tekib. See oleks teema, mille vajalikkus, rakendatavus ning rahvusvaheline tähtsus ei peaks tekitama kahtlust.

Kui aga läheneda kogu temaatikale viisil, et TAN tegi otsuse n-ö kahes kategoorias: 1) rahastuse soovituse saanud teemad, 2) raha olemasolul võimalusel rahastada; siis millised teemad jäid kolmandasse kategooriasse?

Kui palju võib olla kolmandas kategoorias ehk mitte soovitust saanud teemade hulgas tegelikult riiklikult olulisi uuringuid? Ja kui palju võib nende hulgas olla kesisel tasemel teemasid?

Mis on RITA?

RITA on rakendusuuringute programm, millest jagatakse lisaraha nendele teadusteemadele, mis on riiklikult olulised. Eelistatud on rakendusuuringud, mis lähtuvad Eesti sotsiaal-majanduslikest eesmärkidest ja mis on valdkondadeülesed.

Kokku jagatakse RITA raames 17 miljonit eurot, millest esimeses voorus mullu sügisel anti välja 7,5 miljonit, nüüd jagatakse 9,5 miljonit eurot.

Kuigi raha jagamise üle otsustab ETAg, siis eelnevalt annab laekunud uurimisprojektidele oma hinnanguTAN. Nüüd ongi käes ETAgi otsustamise aeg, kuid küsitavusi on tekitanud TANi soovitused projektide eelistamise osas.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: