Teadus- ja arendusnõukogu: teadus peab riigieelarvest raha juurde saama ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Täna kogunes Teadus- ja arendusnõukogu ehk TAN, mis tegi otsuse, et teadusrahastus peab järgmisel aastal tõusma 0,03 protsendipunkti jagu. Selle toetusega läheb haridusministeerium nüüd järgmise aasta riigi eelarvestrateegia läbirääkimistele.

Tänavu sai teadus riigieelarvest 0,81 protsenti SKTst. TANi tänane ettepanek tähendab, et 2019. aasta peaks teaduseelarve olema 0,84 protsenti SKTst.

“Kuna meid on tabanud õnnelikult majanduskasv, siis tähendab see positsioon vähemalt 22 miljoni lisandumist teaduseelarvesse järgmiseks aastaks,” selgitas Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Siiski ei tähenda TANi otsus veel, et riigieelarvest see raha kindlasti ka antakse. Küll aga on haridusministeeriumil nüüd seisukoht, millele toetuda eelarve läbirääkimistel.

Kui meenutada eelmist aastat ja riigi eelarvestrateegia (RES) läbirääkimisi, oli TANi seisukoht, et teadusrahastus ei peaks langema. Viimase osas oli haridus- ja teadusministril eelmisel aastal eelarveläbirääkimistel keeruline, kuna polnud TANi selgesõnalist ootust rahastuse kasvuks.  

Ülikoolid, millele te teadusraha kulutate?

TANi koosolekul arutati ka Eesti kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning korraldamise raportit, kus märgitakse, et teadusraha hulka tuleks tõesti suurendada, kuid ülikoolid peavad selgemini näitama, mille jaoks nad seda raha kasutavad.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand tõstis esile, et teaduse rahastamisel on strateegilised eesmärgid. “Need on meie strateegias sõnastatud. Loomulikult rahastamine peab toetama strateegiliste eesmärkide täitmist.”

Tarmo Soomere lisas Reimandi öeldule, et Eestis on väga mitu äärmiselt tugevat teadusharu, mille panus riigi kui terviku arengusse on suhteliselt väike. “See ei tähenda, et neid olema ei peaks. Aga see nn spill-over efekt võiks toimida ka nende puhul.”  

Õppija omavastutus peab suurenema

Rakkerühma raportis arutati pikalt punkti üle, mis puudutab kõrghariduse rahastamist. Nimelt on raportis punkt, mille kohaselt tuleb kõrghariduses õppijate omavastutust kasvatada. Tallinna tehnikaülikooli rektor ja aastate eest ministrina tasuta kõrghariduse reformi algatanud Jaak Aaviksoo möönis, et see on sõnastatud natuke ebamääraselt.

Sisuliselt peetakse selle punkti all aga silmas seda, et tasuta ülikoolis õppivatel tudengitel peab olema suurem vastutus õppimise ja lõpetamise ees. Aga võimalik, et ka suurem võimalus oma õpingute eest maksta. Viimase osas ütles aga haridusminister Mailis Reps, et õppemaksu kehtestamine ei ole kiire lahendus ülikoolide rahaprobleemidele.

Temaga nõustub ka Aaviksoo, kes ütles: “Ma arvan, et praegu valmisolekut muuta tasuta õpet tasuliseks õppeks ei ole tegelikult Eesti ühiskonnas ja niisugune meeleolu ei valitsenud ka TANis.

TANi liikmed on üht meelt, et ülikoolid vajavad õppetööks lisaraha, sest praegune kõrgharidusrahastus, mis nelja aasta eest kokku lepiti, ei ole enam piisav.

“See tähendaks ülikoolides olulisi koondamisi,” nentis Aaviksoo. “Meil on juba õppejõudude arv viimastel aastatel vähenenud 400 võrra kõikides avaõiguslikes ülikoolides kokku.”

Aga kui palju ja kust raha võetakse, jäi tänasel TANi koosolekul lahtiseks. Arutelud jätkuvad mais.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: